46. peatükk
Autosse jõudes oli Ralf küll viha ja armukadedust täis, kuna Leana tundus võõra mehe seltskonnas õnnelik olema, aga miski ajas meest naerma. Ta tundis, et on naisele tagasi teinud, kuigi Leana polnud siiani teadlik, et tollel korral einestas Ralf Mari-Liisiga, mitte mingi võõra naisega, kui tema sarnaselt käitus, nagu Ralf nüüd. Mis muu põhjus ikka võis Leanat nii käituma panna?
Mees istus autosse, vaatas peeglisse, lõi seitli viltu, pani bändi Pööloy Gläänzi kauamängiva „Peatus“ täiest kõrist üürgama, ajas nina nii püsti, et vihmavesi saanuks ka sisse tilkuda, käivitas mootori ja kadus. Kordagi tagasi vaatamata.
Jõudnud linnapiirist välja, avastas ennast ühe karjääri äärest. Ralf peatas auto, pani muusika kinni, viskas riided seljast ja kadus jaheda järvevee sügavustesse. Ta ujus esimest korda elus ühest järveotsast teise ning tal jäi võhma veel ülegi. See „ärategemise“ tunne oli mehe nii energiast täis laadinud, et ta ei teadnud enam mida sellega peale hakata.
Autosse istudes avastas ta telefonis seitse vatamata kõnet ja ühe sõnumi. Mari-Liis oli talle kannatamatult helistanud. Ilmselt helises telefon ka juba siis kui Ralf sõitis, kuid tal oli tümps põhjas ja ta ei kuulnud. Enne vette minekut ta ka telefoni ei vaadanud. Enne Mari-Liisile tagasi helistamist avas ta sõnumi:
Tere, Ralf!
Kas Sa nuhid mu järele või? Ma ei oleks eales arvanud, et Sa nii madalale langeda võiks. Ausalt üteldes tegid Sa mu päeva veidi naljakaks lausa. Kahju on muidugi sellest, et Sa naistega käituda ei oska. Tegelikult ma olin ise ka rumal, et ei näinud Su kavatsusi läbi, et ei tajunud Su valsklust. Aga mis seal ikka, targemad räägivad, et vigadest õpitakse, püüan minagi. Ilusat elus Sulle! Loodan, et Sa oma järgmist ohvrit ennast armastama ei pane ja õnnetuks ei tee.
Mina kaalun siit linnast jäädavalt lahkumist. Ehk isegi lahkun riigist, kuid seda näitab aeg.
Oli rõõm kohtuda ja tutvuda.
Hoia ennast!
Leana.
Peale sõnumi lugemist vajus Ralf nii sügavale autoistmele, nagu tahaks sellest läbi pugeda. Alles hetk tagasi tundis ta ennast kindlalt ja isegi õnnelikult. Kuidas ikka võib üks sõnum ühelt väga kallilt inimeselt kõike muuta. Ta oli energiast nii tühi, et unustas isegi Mari-Liisile tagasi helistada.
„Fakk! Äkki ma saan Leana veel sealt kohvikust kätte! Äkki taban otse teolt!“ tuli talle äkkmõte. Mees käivitas auto ja kadus kohalt nii kiirelt, vaid tolmupilv kõneles tema sealt lahkumisest. „Väike tüdruk katusekambris, vaid teda ma armastan....“ lausa kisas ta autos suurel häälel Pööloy Gläänzi loo saatel, kuni oligi kohal.
Mees astus kiirel sammul autost välja ja lausa tormas kohvikusse, kuid laud, kus Leana ennist einestas oli täitsa tühi. Ralf tormas leti äärde ja kuna baaridaam mäletas, et ta seal alles viibis, küsis ta; „Kas kaotasite midagi ära?“
„Jah. Just. Täpselt. Ma kaotasin ühe naise, oma eluarmastuse, kes ühe võõra mehega ennist siin söömas käis. Kaotasin ta ühele võõrale mehele, kellel ma hea meelega naha üle kõrvade tõmbaks, aga kahjuks kaotasin ka selle võumaluse;“ rääkis Ralf elu kõige kiiremas keeles.
„Ks te peate doktor Marjapuud silmas?“ küsis too sama võõras mees, kellega Leana oli ennist lauda jaganud.
Ralf pidi infarkti saama, sest oli ju tolle mehe kohta just viha üles näidanud. Ta neelas justkui keele alla ja jäi juhmi pilguga meest passima.
„Leo Marjapuu,“ tutvustas kohviku omanik ennast.
Oh, issand! Kas Leana on abielus? Kas ta pettis mind valetades, et on vaba naine? Nüüd ma olen küll parajas pasas, mõtiskles Ralf.
„Muide, ma ei tea kas tohin seda ütelda, aga ma olen teist palju kuulnud. Leana on teist palju head rääkinud. See oli minu ja mu õe viimane kooseinestamine, kuna ta läks koju asju pakkima ning kiirustas lennule,“ selgitas mees asja, kes osutus Leana vennaks. Ralf oli nii segaduses, et teda võttis lausa tummaks. Ebaviisakalt ja ennast tutvustamata tormas ta sama kiirelt autosse, kui oli sealt tulnud ja kadus. Alles siis meenus talle, et Leana oli rääkinud oma vennast, kellega nad väga lähedased on. Alles siis taipas kui lolliks ta ennast teinud oli. Mõne hetke pärast pidas ta auto teepervel kinni ja valis Leana numbri. Leana ei vastanud Ralfi Kõnedele. Ohh, kiirustas lennule...Ralfile meenusid Leo sõnad ja ta lausa lendas oma autoga lennujaama. Mees oli nii ähmi täis, et ajas esimese hooga ühe võõra naise Leanaga sassi, haaras tal käest ja karjus „Oota!“ Naine vahtis võõrast juhmi näoga, tõmbas oma käe Ralfi haardest, mühatas ja astus edasi. Ja siis ta nägi, nägi üle teiste lennule ruttavad Leanat ning karjus üle lennujaama;“ Leana, kallis, palun oota!“ Kaks stjuardessi ehmusid lausa põlvist nõrgaks ja kogu lennujaama rahva pilgud olid suunatud Ralfile. Leana jäi seisma. Ta ei teadnud kas nutta või naerda. Esiteks ta südamest lootis, et nad näevad veel ja teiseks tekitas Ralf taas naljaka situatsiooni, mis Leanat naerma ajas. Naine täheldas, et erinevalt ta eelmisest mehest, kes oli pidevalt närviline ja tõsine, suutis Ralf teda mitmeid kordi päeva jooksul naerma ajada. Leana silmadesse valgusid pisarad ja need ei olnud mitte kurbusepisarad. Ralf tormas nagu pöörane naise juurde, haaras tal ümbert kinni ja lausa karjus:
„Naine, kuhu sa lähed! Ma ju armastan sind kogu südamest, totuke!“ Ja siis nad suudlesid. Rahvas lennujaamas vaatas nagu tasuta kino. Ilmselt oleks pooled inimesed lennust maha jäänudki, kui nad ei oleks viimasel minutil lausa jooksujalu lennukile tormanud. Ralf ja Leana seisid teineteise embuses nagu oleks nad maailmas kahekesi. Leanal ununes üldse, et ta kodumaaga hüvasti jätma pidi ning Ralf oli unustanud, et ta pidi juba ammu Mari-Liisile helistama. Telefon Ralfi taskus laulis taas, kuid tal ei olnud aega kõnele vastata.
„Kallis, palun vasta kõnele,“ ütles Leana talle lõppeks.
„Oihh, ma kallis tütreke! Vabandust, pean tõesti vastama.“ lausus ta ning võttis kõne vastu.
„Issi, mis lahti? Miks sa juba mitu tundi mu kõnedele ei vasta? Ma olen nii mures sinu pärast. Kas juhtus midagi? Kus sa oled?“ vadistas tüdruk nagu ühe hingetõmbega.
„Eee, seda, et...ma, ma helistan sulle natukese aja pärast tagasi,“ vajutas ta kõne kinni, kuna hetkel tundus talle Leana number üks olevat ning tal oli paaniline hirm taas naist kaotada.
„Miks sa siis nii tegid? Tähtsamad asjad ikka enne!“ noomis Leana teda, kuid samas vaatas nii armunud näoga Ralfile silma sisse, et nad unustasid ennast taas suudlema.
„Piinlik hakkab juba, vanad inimesed!“ nähvas üks kooliplika neist möödudes. See kutsus armunud kohale ja neile meenus, et nad ei olehi kahekesi maailmas. Ralf tundis justkui oleks Mari-Liis teda korrale kutsunud. Ta võttis käed naise piha ümbert, haaras tal käest kinni ja lausa silkutas lennujaamast välja. Veel maja nurga taga moklesid nad nagu pubekad ning nii mõnigi memm läks pead raputades ja kurja vandudes nendest mööda.
„Ma ei saa aru mis selle issiga on. Juba pool tundi tagasi lubas mulle helistada aga ikka pole helistanud. Äkki on midagi halba juhtunud?“ oli Mari-Liis siiralt mures.
„Ohh, las ta nüüd olla. Miks sul see tuli nii takus on? Kas Miralda- memm on sind juba ära tüüdanud?“ kutsus Miralda teda korrale.
„Ei. Asi ei ole üldse selles. Ma lihtsalt ei kannata, kui ei suudeta lubadusi täita. Ütelgu kohe, et tal on tegemist ja ei ole aega praegu minu jaoks,“ tusatses Mari-Liis
„Kuidas oleks ühe väikse jalutuskäiguga aeda? Ma nopiks sulle midagi sealt ühes. Kas teil kodus kartulast üldse on?“ juhtis Miralda jutu mujale. Mari-Liis sai aru, et memm püüab teda rahustada. Ta vaatas Miraldale otsa ning ütles,“läki!“
Kui Ralf ja Leana autoga tuttava kohviku ees peatusid, oli laud juba kaetud.
„Hõissaa! Noorpaari õnne terviseks!“ rõõmustas Leo ja tõstis pitsi.
„Oh, sind, kallis vennas! Ja pealegi, mul ei ole kõht üldse veel tühigi.“ teatas ta vennale.
„Kes siin tühjast kõhust rääkis? Me just kihlusime Annettiga ja ootasime teid ka siia,“ teatas õnnelik Leo, suudles oma baaridaamist kallimat ja juhatas nooed lauda. Annett lehvitas muudkui oma kallis kihlasõrmuses säravat kätt ja suudles meest. Ralf ja Leana suutsid vaevu ennast tagasi hoida, seat nad lausa janunesid teineteise järele.
„Paluks siis kenasti kohal olla, mu kallid! Kellele me muidu pruudipärja maha mängime.“ ulatas Leo õele pulmakutse, mille peal oli Ralfi ja tema nimi.
09.12.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar