Muidu ei meil põhiline teekond ikka mere äärde, aga veebruar kadus kuidagi ruttu kätte, polnud pikalt mereäärde saanud, aga täna parandasime selle vea, eelkõige enda jaoks. Mõnus on ju, õues on +2 soojakraadi ja me tegime täna 7 km-se tiiru. Kalamehed on hullud, osad jääpangad on lahti, pragunenud ja lagunenud, aga nemad püsivad ikka jääl. Vaadata on isegi hirm. Ööga sulas Pärnus enamus lumest ära, vett ok kõik kohad täis, paras oleks kummik jalga panna, aga sellega on jälle libe. Koju jõudes olid mul saapad ja sokid läbimärjad, aga tuju hea ja üleüldse on pärast igasugust liigutamist alati meeleolu veel parem. Kuigi ega mina ei ole depressiivne inimene, õnneks. Olen alati ise oma hingehädadega hakkama saanud, sest keegi meist ei saa öelda, et tal neid ei ole, siis poleks ju ka hinge sees. Igaljuhul armas lõpp viimasele talvekuule jäätnud mere ääremail. Täna on ka tuulevaikne, ahju oli raske tuld teha, tõmme halb. Samas õhuniiskus on ilmselt meeletu ja udu on õues nii paks, et ei näe isegi mis üle tänava asub. Tavaliselt on selline udulaam ennast üle maailma laotanud siis kui algab jääminek, kuid praegu on veel ju aega. Õhumassid põrkuvad, nii tekib ka udu. Muutlikud ilmad meil siis kallil kodumaal. Aga mis seal ikka, laon pildid ka blogisse. Tuli on ahjus ja pliidi all, tuba läheb peagi soojaks. Täna ongi kuidagi väga külm, vaid üle 16 kraadi toas. Aga pliit annab ruttu sooja. Olge terved ja õnnelikud! 28. veebruar 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar