Sain loetud Aile Alavee luuleraamatu "Hõbemarana manu."
Aile luulega olen juba veidikest aega sinasõber, sest ta lisab oma luulet minu loodud luuleklubisse "Ahjusoe luule."
Ailel on huvitav käekiri, väga omanäoline, hajub ja üsna poeetiline. Pisut ka igavikuline ja ekslev, jättes maha palju mõtlemisainet. Samas ajab ta luule mind muigama, ei teagi miks, aga ajab.
Tema luule on valdavalt lembe- ja loodusluule. Žanri poolest vabavärss ja proosaluule, sekka ka mõni loodushaiku. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, ongi see loodusluule raamat.
Hästi lihtsalt kujundatud, ei ole millegagi üle pakutud, ka ei jää illustratsioonid luulet juhtima, need on parajalt tagasihoidlikud ja põnevad. Ilus raamat.
Mõni tekstinäide ka:
* * *
selle maa vihma lõhn
toob õnnepisarad
põsile
* * *
istun allika man
pea kohal oksal
linnupoeg
kes keeldus söömast
sääski
* * *
loendasin täppe
juba lendavlt leüatriinult
veel lennuvõimeta inimesena
* * *
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
HÕBEMARANA MANU
“Kõik hommikud
võrdsed, hoolimata ärkamisajast ja kohast. Milleski. Pärast võivad tee
ja tuul puutuda jalgu ja põski õige eri viisidel. Nõnda tuleb küsida,
mis on tuule ja mis tee nimi. Tähtsam veel - mis on punkti nimi? Selle
punkti nimi, kust kohalejõudmine algab.
Vaevalt küünib silm hõbemaranani, kui kasvab - ju sealtsamast maa
pinnast - küsimus, kui igiikka meie seas olnu on oma? Nii on üks
luuletustest kirjutet tuhandeid aastaid vanades uurali sõnatüvedes,
kingitusena sajaaastaseks saanud Eesti riigile.
Aile Alavee
on avaldanud kaks romaani, 2012 Tänapäeva romaanivõistluse 3. koha
töö „Luule, ametnik“ ja 2014 romaani „Viimnepäev veeparadiisis" ning
aastal 2016 luulekogu “Lennutaja”.
| ISBN | 9789949724307 | |
|---|---|---|
| Ilmumisaasta | 2018 | |
| Keel | eestikeelne | |
| Formaat | Pehmekaaneline | |
| Lehekülgi | 68 lk | |
| Mõõt | 200x119x6 (mm) | |
| Lisamise aeg: | 07.05.2018 |
Kaupluses püsikliendile:
10.83 €
Kaupluses:
11.40 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 06.12
|
5. detse,ber. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar