Jummel küll, elutempo on niivõrd kiire, et pole enam aega rajal kepikõndimas ka käia. Täna võtsime kätte ja läksime. Päevarežiim on nagunii sassis, ärkasime jube hilja, mingi karu uni oli. Eile ei jaksanud raamatu lehekülgegi lõpuni lugeda, vaevu keerasin lehekülje nurga kolmnurgaks, mida ma muidu ei armasta teha, aga polnud järjehoidjat käepärast ja ... juba kell 1.00 öösel ma ilmselt magasin ja magasin kokku 9,5 tundi, hull värk! Viimati käisime spetsiaalselt Jaansoni rajal kepikõndimas 19. augustil, aga no me oleme rohkem maal ka elanud kui linnas ja liikunud oleme ikka väga palju, kuigi ma tunnen aeg-ajalt just kepikõndimisest puudust, sest üle 7 aasta on seda aktiivselt harrastatud. Tänane rada tuli 9,0 km pikkune ja samme tuli kokku 14 800. Algul liikusime apteeki, sest Germo ravimid nõudsid välja ostmist ja siis liikusime postimajja, sest mul oli selle nädala bingo veel ostmata. Ja siis juhtusin ma kokku ühe armsa inimesega ja juttu jätkus kauemaks, kui kauaks ...Armsa Eviga oli üliarmas kohtuda. Tagasi naastes liikusime ikka Vaeste Patuste Alevis, läksime seenemetsast korra läbi ja, voilaa! No 5 minutiga olid Germo seljakott ja ämber kuhjaga täis. Nalja sai ka, kuna seeneämber on kuhjaga täis siis otsustasime bussiga metsast koju tulla, ootasime pool tundi ja siis alles avastasin, et buss ei sõidagi seda teed enam. Mis seal ikka, pillid kotti ja jalgsi koju. Kilomeetreid oli ju ka vaja juurde :) Nüüd varsti puhkan loorberitel ja ehk jaksan täna ühe romaani lõpuni lugeda. Ilus päev on õhtus. Olge ikka rõõmsad ja tegusad! 2. september 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar