neljapäev, 19. november 2026

AHVATLUSE INGEL - Monika Rahuoja-Vidman

Sa pühade reede, laupäev, pühapäev...! Annab ikka nimesid välja mõelda. Kas keegi paneks oma tütrele nimeks Mikelina, Nikoella (lk 178), Nikorella või Jolanda??? No ma ei tea, meil on Eestis niivõrd palju ilusaid tütarlaste nimesid, miks küll panna selliseid kohutavaid nimesid? Öeldakse, et nimi meest ei riku aga vaata, mina ütlen et naist rikub. Kui oleks mulle vanemad pannud nimeks Nikorella, siis ma oleks juba kaela kandes nõudnud nimevahetust. Ausõna! Aga noh, siin raamatus (võimalik et ka sarjas) tegutsevadki poolemeelsed tegelased, haiglaslikult armukadedad ja napakad persoonid, kellega tegelikult tuttavaks ei saanudki. See mees, kelle naist naabrinaine maha koksata plaanib, no selle kohta ei saanud midagi teada, pole aimu isegi milline ta välja näeb. Lugesin ligi 200 leheküljelise raamatu läbi aga ühe prototüübida tuttavaks ei saanudki. Tundub, et ma piirdun nende kahe raamatu lugemisega sellest sarjast (eelmine "Kättemaksu ballaad") ja jätan kaks järgmist lugemata, sest need ei anna midagi, pigem võtavad ja viivad meie kirjanduse maine nii alla, et lausa häbi on. Andke andeks, kui tundun küünilisena, aga ma lihtsalt jagan oma arvamust ja ütlen välja ka selle, mis mulle meeldib või siis ei meeldi. Meeldib asja juures see haaravus aga kõik muu ei viinud kusagile, no ei viinud. Ei ole arendav raamat ja ei soovita lugeda. Vabandan autori ees aga soovitan lasta oma raamatud toimetada, siin neid täheapsakaid jagub, neid on ka kahjuks teistes raamatutes, aga ma panen rõhku sisutoimetausele, no see on ikka täitsa toimetamata, loogikavigadest ma parem ei räägigi. Lugesin eile lõpuni lootuses, et äkki saan midagi tarka teada, aga no ei ... Päikest ja kuud autorile, sest inimesle endale ma ju halba ei soovi, ikka head ja kordaminekuid. See on minu subjektiivne emotsioon siin pärast raamatu lugemist, mis kõneleb palju. Kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. „Nikorella ohkas: „Niisugune tore mees. Ja lapsuke on ka armas. Aga naine on tal kindlasti mingi vana nõid. Nägi vist aknast, et mees minuga rääkis ja muutus armukadedaks. Ja mis tal üldse hakkas? Istus köögis ja tegi süüa... No ja teinud siis edasi, miks ta teised sellepärast tuppa pidi kamandama? Tee ise oma neetud salatit, mutt!“ Kuigi ta naabrimehe naist ei tundnud, oli ta tema peale päris vihane. Miks pidi too kõik ära rikkuma? Oli tal kahju, et tema mees kellegi teisega rääkis?“ Naabrimees meeldis Nikorellale. Väga. Ja unistades sellest, kuidas hoopis tema ise mehega õnnelikult elada võiks, otsustab Nikorella kavalust kasutades naabrinaisest lahti saada. Igaveseks! Järg raamatutele „Kreeklase armuke“ ja „Kättemaksu ballaad“. Raamatule järgneb neljas osa „Taluvuse karikas.“ 19. november 2026. Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar