Lõpetasin just Rein Savi debüütromaani "Varjudes lõhnavad valgused" lugemise. Õigupoolest on see elulooraamat, aga ma usun, et võib vabalt liigitada ka dokumentaalromaani alla.
See on autori enda lapsepõlvemälestuste raamat, mis kõneleb võitlusest ellujäämise nimel, ajal millal eestlasi represeerima hakati, elust 1941- ...aastateni.
Autor ise sündis karmil ajal, 1941. aastal.
Elada incognitona (kuidagi tundus see ütelus siia sobivat!) kaua aastaid, hirmu all koos oma isaga, kolides mööda Eestimaad pidevalt ühest kohast teise, varjates ennast nõukogude võimu ja KGB eest, uhh, ma ütlen! Väga, väga karm!
Kõige selle juures on raamat südamesoe ja igast reast kumab läbi eestlus, kodumaa ja oma rahva armastus, elu armastus omal moel.
Ja Reiki....Väga hästi on autor selgitanud selle sõna tähenduse lahti. Samas mina ei oskaks nii selgitada. Reikit võiks osata igaüks meist, siis kaoks see negatiivsus ja kurjus maailmast. Tihti on ka minu käest küsitud, et kus kohast ma selle optimismi võtan. Inimene peab endaga tööd tegema ja just Reiki on see mis aitab paljude probleemide vastu. Või meditatsioon. Kui inimesed vaevuks selle sõna sügavamat tähendust uurima, poleks nad nii kibestunud ja vaimselt haiged. Ma küll ei üldista, aga...
Igal juhul oli minu jaoks väga põnev lugemine. Aitäh, Rein!
Rein Saviga on pärnakad kohtunud ka kunagi minu poolt korraldatud Maarja-Magdaleena Gildi luuleõhtul kus autor esitas oma luulet.
Jään huviga ootama ka su luuleramaatut! Sa ju köidad selle kokku?
Soovitan lugeda seda raamatut, sest see viib ajas tagasi ja ma nimetaksin selle lausa ajalooliseks romaaniks. Iga endast vähegi lugupidav eestlane võiks tunda huvi ajaloo vastu. Vähemalt oma riigi ajaloo vastu.
Päikest ja Reikit õue ja põue!
 |
| 11.11.2012. Pärnus |
 |
| 11.11.2012 |
 |
| 11.11.2012.a.Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi luuleõhtul |
23. märts. 2017.a.
Vana-Rääma
Rahva Raamatu lehelt:
RAAMATVARJUDES LÕHNAVAD VALGUSED
Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar