Ära tegime!
Hästi mõnus on, kui saab ennast füüsiliselt liigutada. Mul on sihuke tunne, et olen nüüd vähemalt paari kilo võrra kergem. Ausalt.
Kui eile puukoorem (olgu, olgu, vanade laudade koorem) mu kuuri potsatas (olgu, olgu, mehed tõstsid), tegin tänaseks suured plaanid. Loomulikult sai plaanid täidetud ja nagu pildilt näete, puud riita ka laotud, lisaks saagimisele, kus oli mul ka abikäsi olemas. No, ja Germo ikka ka natuke aitas.
Ühesõnaga kvaliteetaeg igati!
Olen natuke ajahädas, aga optimistina tean, et kõik laabub lähipäevil.
Alles kütan elamist ja masin peseb minu eest pesu. Kõht on täis ja meel on hea.
Kohvil käisime ka ja püüdsime sõbrannega kohvist pilte välja võluda, sest harjutamine pidavat meistriks tegema. Kunagi ehk õnnestub paremini, eks ikka oma taktikaga.
Päeva lõpuks näitasid kaseoksad köögilaual ka juba rohkem elumärke, kuigi Zorro armastab vaasi aeg-ajalt veest tühjendada, kuidas iganes.
Minu pärast võib aprill veel oma õelat palet näidata, toasooja pärast me enam muretsema ei pea ja see on põhiline. 4 tundi aktiivset tööd ja...nojah, pindusid korjan näppudest siiani, aga ma olen kord selline inimene kes kinnastes tööd teha ei saa.
(Otsustasin mõnda aega päevablogida, ehk siis taas iga päev oma elu avalikku päevikusse jäädvustada. Näis kui kauaks. Aga kevad on ja ilmselt suve ma ei kavatse nii palju arvutis veeta. Täna avasin selle masina natuke enne kella 22.00-i.)
Nüüd aga kobin taas ühe raamatu käsikirja lugema, eks ikka saatesõna kirjutamise tarvis. Ja öökapil karjub mu järel Kiiri Saare novelli- ja jutukogu "Tuulemüüja tütar."
Olge mõnusad!
suur koorem karjub... |
töö käib... |
käib, käib... |
Germo ikka ka... |
kohvi... |
kui hambaorki käepärast ei ole saab ka noa otsaga :P |
kaske, kaske... |
29. märts. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar