Peale mitmepäevast leitsakut oli, vähemalt Pärnus, suht talutav ilm. No ma armastan sooja, 25-30 sooja on hea, aga üleeile näitas tark aparaat lausa üle 37 ja see oli juba liig. Nii ma siis paar päeva lihtsalt vegeteerisin, suhteliselt tegevusetult. Täna tuli eluvaim sisse tagasi. Jah, ma isegi pole sellel nädalal igapäevaselt arvutit avanud ja endiselt ei käi (ega hakka ka ) ma telefoniga netis. Armastan reaalsust rohkem kui virtuaalsust.
Niisiis! Osade kuuride eest vohas lausa mets - umbrohumets. Hakkasin seda likvideerima ja peagi liitus minuga naabrinaine Maarja. Kahjuks pole mul tööle eelnevat pilti olukorrast aga hea Terje jäädvustas meid ajalukku tööd tehes, üsna tööpäeva lõpus. Enne lõppu liitusid meiega veel 2 naabrimeest, Tiks aitas labidaga mättaid lahti kangutada ja kunstnik Aleksei Jastrebov, kes on samuti meie maja elanik, pani ka käe külge. Nii meie töö kenasti laabuski. Hea tunne südames ja silmale ka ilusam vaadata, kuigi see umbrohumets sobib meie majaga kokku, kõik kuidagi vana ja väsinud, nagu rohtu kasvanud söötis taluhoov.
Mis seal ikka, üks kasulik päev ajalukku jäädvustatud ja päev õhtus. Nautige suve!
Terje, aitäh!
Fotod:
 |
| Tiks, Maarja ja mina |
 |
| Jastrebov, Tiks ja Maarja |
20. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar