esmaspäev, 8. juuni 2020

ÕUEKUMMELIST KADUVIKKU - Anu Jänes



 See on nüüd see raamat mida lugesin kaua. Kas ei olnud haarav? Oli ja on. Väga haarav on, aga kui sa jõuad lugedes tagasi lapsepõlve, tahad selles ajas viibida kauem, ei raatsi raamatut ühe või kahe õhtuga läbi lugeda. Just nii on selle raamatuga. Tõsi küll, tegevus toimub viiekümnendatel, mil mind polnud veel ilmselt plaaniski, aga leidsin siit raamatust väga palju nostalgiat ja tõdesin taas, et viiekümnendad ja seitsmekümnendad olid ühesugused, mitte midagi ei muutunud nende aastakümnete jooksul. Või kui, siis õige pisut. Väga hea lugemine!

 Anu Jänesel on põnev ja rikkalik käekiri, laused on kokku miksitud nn vanas keeles ja tänapäevases. Mulle meenus igas mõttes lapsepõlv ja vanavanaema öeldud ja mõeldud kõnekäänud ning elutarkused. No oli väga palju äratundmist.

 Olles ise maal sündinud ja kasvanud (olen isehakanud linnakas), ei ole siin raamatus midagi sellist, millest ma aru poleks saanud või mida ise kogenud ei oleks. Ka kallis Ema on mulle pajatanud sõjajärgsetest aegadest ja okupatsiooni tuleku ajast. Ja no mina ju ise käisin ka veneajal koolis ning minu lapsepõlv möödus ka Nõukogude Eestis, sestap ei tundu see raamat mulle üldse ahstust tekitav ja valus. Olid sellised ajad ja lasetel ei olnud elu sellel ajal üldse õudne. Jah, õudne oli enne seda, represseerimise aegadel, mis on veel tänapäeval inimeste hinge jälje jätnud.

 Tundsin korduvalt raamatut lugedes kodu lõhna ja see oli väga mõnus ja rahustav. Juba raamatu kaanepilt kutsub lugema, viib aega ammusesse, tagasi lapsepõlvemaale, lõhnava õuekummeli keskele.

 Nagu ma maininud olen, kõneleb raamat elust viiekümnendatel ning autor on kirjutanud romaani oma lapsepõlve ainetel, seda põnevam on lugeda.

 Leia sinagi aega ja võta see raamat lugeda!
Aitäh, Aili!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

ÕUEKUMMELIST KADUVIKKU

Autor: ANU JÄNES
 150 Google +1  1 Share1

Näib, et miski ei saa tumestada väikse tüdrukutirtsu päevi, kui tal on ema-isa, kaitsev katus pea kohal, pelgupaik hobusetallis, oma metsavälu ja kummelilõhnane koduõu. Aga on 1950ndad aastad… Suuri inimesi valdab äng ja nõutus, nad on nagu kaheks rebitud – avalikkuses tuleb jääda „õigeks“ punavõimu silmis, sisimas aga jätkub vaikiv vastupanu. See on kõnd noateral. Aeg-ajalt, nagu kauge kõuekõmin, kandub koduõuele hiljutiste sõjakoleduste järelkaja. Ja petlikult vaikses laanesügavuses peetakse inimjahti.
Loo sündmused põhinevad autori enda mälestustel ning ta lähedaste meenutustel.
Loe ka Delfi Elutargast siin ja siin
16.90 €
E-POES PÜSIKLIENDILE: 16.06 €
KAUPLUSES: 16.90 €
KAUP KÄTTE:
KOLMAPÄEV 10.068. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar