reede, 21. juuli 2017

Jaansoni rada 54.päev

taas Mari-Liisiga...

 Täna läbisime 6,5 km. Enesetunne oli nii hea, et oleksin oma aruga pikemalt ka kepikõndinud. Aga õnneks suutsin ennast korrale kutsuda ja õigesti tegin, sest kilomeeter enne kodu lõi vasaku jala hüppeliigesesse kramp ja peale seda suri jalg ära, kui nii rahvakeeli väita. Ei, ma ei istunud, masseerisin jalga käigu pealt ja kramp läks ruttu mööda. Jah, kui oled ikka nädalajagu päevi jätnud rajal käimata siis alustad justkui algusest. Samas täna ma väsimust enam ei tundnud.

 Pool Pärnut oleks justkui rajale aetud, aga ma ei imesta ka, imeline suveõhtu on. Kepikõndijaid on juurde tulnud ja jooksjaid ka. Rattureid oli vähem, aga Püha Loomaaed oli ka esindatud ja nemad on viiskad, tilistavad alati rattakella kui mööduda tahavad. Kohe näha, et suvi on kohal, sest raja äär on rämpsu ja taarat täis. Ka kalamehi oli täna kuidagi palju. Ju siis näkkab.

 Täna keetsin ka maasikamoosi valmis. Millegipärast tuli vedel, nagu kompott. Ometi panin suhkrut piisavalt. Ei teagi milles point. Aga olen sada prossa kindel, et ära süüakse see ikka. Ostsin maasikad turult ja mitte Poola omad. Poola maasikad maksid 3 eurot ja need olid nii pisikesed. Mina ostsin Eesti maasikaid ja kilo hinnaks oli 3.20.

 Tegelen endiselt oma pooliku romaani käsikirja ülelugemisega, et edasi kirjutada, et ei tuleks loogikavigu. Kipitab ja kiratseb sees, tahab välja. Aga ülelugemiega läheb mitu päeva ja nädalavahetus tuleb vahele, siis ma tavaliselt ei kirjuta ega loe. Välja arvatud õhtuti kui voodisse lähen, siis ma pean lugema, kasvõi mõne peatüki. Üks romaan "Kohtumine rotveileritega" (Jaan Mikweldt) on hetkel lugemisel. Kui läbi saan siis blogin, nagu ikka.

Fotogalerii ka:
Eesti maasikad, kilo 3.20
hakitud...
maasikamoos (kompott)
1 km läbitud...
2 km läbitud...
meie...
3 km läbitud...
lemmikkoht...
rõõsa aga rõõmus mina...
mõtlik Germo
lained...


21. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar