Täna võtsin ennast uuesti käsile (naljakas lause, onju?) ja läksin rajale. Õigupoolest ikka läksime rajale ning loomulikult koos Germoga. Eile sai nädal viimasest korrast mööda. Jah, põhjuseid on mitu, aga mul pole endiselt loobumismõtet. Selle nädala sisse mahub palju erinevaid üritusi, sündmusi ja terviserikkeid, kuid nüüd on taas kõik ok. Läbisime 4 km algatuseks.
Täpselt nädala eest käis mul põlvest meeletu valu läbi ja hakkasin kohe põlve ravima, tänaseks ei anna kumbki põlv tunda. Eile astusin klaasikillu jalga, natuke lonkasin aga täna enam ei lonka. Ja kui ma ausalt ütlen, et need puude ladumised ja aia ehitamised, riisumised, labidaga töötamised jmm...ei asenda rada. Jah, füüsiline liigutamine on kõik, aga kepikõnd on minu jaoks intensiivsem treening mis annab ka tulemusi.
Täna väsisin juba teisel kilomeetril ja hakkasin lausa hingeldama. No, suitumees (okok, naine) olen ma ka ja veel kirglik ning nädalaga tuli pool kilo tagasi. See kõik loeb. Aga küll ma selle üleliigse kaalutõusuga taas sõbraks saan, ära lepin ja viisakalt minema saadan. Just nii tulebki teha. Ausõna.
Meeletu rahvas oli rajal, kõik sportisid, aga kellegi kuri käsi (mõistus) oli raja mune täis loopinud. Eemaldasin neid sealt. Kepikõndijad veel näevad aga ratturitele ja jooksjatele võivad lõhki löödud munad rajal saatuslikuks saada. On ikka pahatahtlikke inimesi maailma loodud! Minu mõistus ei võta seda kinni, ausalt. Täitsa kohutav! Meenub aeg kui Pärnu randa peideti liiva sisse siile. Olgu see teadmiseks rajal käijatele, sest muud mina teha ei suuda. Koored viskasin murusse, aga vedelik jäi ikka rajale.
Tahaks nii metsa minna. Juba jupimat aega näen kuidas sõbrad facebookis seenepilte postitavad ja nüüd nägin oma silmaga, et seeni juba on. Sõudeklubi juures kasvasid pilvikud, aga sellise koha pealt muidugi ei korja. Pean rajal käimise ja seenemetsa ühte liitma, sest ma väga armastan seeni korjata, isegi rohkem kui neid süüa.
Aga muidu on kõik ok.
Soovime Killule (Küllikesele) siit ka õnne ja tervist sünnipäevaks! Oli armas kohtuda! Isegi mina pime inimene tundsin su lõpuks ära. Kallid.
Fotod:
 |
| 1 km läbitud... |
 |
| mõned suplesid jõe ääres... |
 |
| pilvikud tee ääres... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| loopisin muudkui munakoori rajalt murule... |
 |
| Germo ja kased... |
 |
| masinatehas on maatasa... |
 |
| sinikaelpardid kalavetel... |
 |
| Germo ja sünnipäevalaps Killu :) |
20. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar