kolmapäev, 24. mai 2017

Jaansoni rada 29.päev

rõhk on võilillidel ;)

 Eilne päev jäi rajal käimata. Üleeile 11,2 km läbides põletas päike mind otseses mõttes ära ja kogu eilse päeva olin nagu zombi, väsinud ja uimane. Ei tahtnud päikest peale võtta, kuigi, jah, ega mina teda ei võta vaid tema tuleb ja kohe põletab. Kui Germol ei ole jumetki peal, olen mina nagu punapeet. Albiinonahaga olen, põlen ära ja nahk tuleb maha ning olen taas valge tagasi. Germo läheb õnneks pruuniks.

 Ega ma eile kogu päeva ka leiba luusse lasknud, nokitsesin käsitööd teha, kuna sõber Kalle parandas ühe vana põrandalambi ära ning mina hakkasin "lilleõitest" sellele kuplit kokku ajama. Tõsi küll, valmis ma seda ei saanud, sest enne tekkis näpule vesivill. Aga see ei takista, kohe lähen nokitsen edasi ja kui valmis saab, jagan ka sõpradega.

põlenud mina...
sellised lilled heegeldasin ja nüüd teen nendest põrandalambile kupli...
ja lampikupli raam taustal...
ribikardin ees...

 Kodus käib mul jupimat aega kevaduborka. Võtsin kõik vaibad maast ja enne sügist tagasi ei pane. Kappide sorteerimisega pole ma ka veel ühele poole saanud. Tegutsen tasa ja targu. Kalla tõi mulle ribikardina ja eile õhtul poolvend pani selle kenasti üles. Jälle köögil teine nägu!

 Minu lasteraamatu "Petu läheb kooli" illustreerimine käib Signe poolt ja esmaspäeval, 22. mail läks ka trükki mu jutukogu "Röntgennägemisega mees." Põnevust jagub. Lisaks sellele astub mu luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" uhkel sammul täna juba müügiedetabeli 10. kohal.

uhkel müügiedetabeli 10. kohal!
PETU LÄHEB KOOLI 1 illukatest

 Nüüd aga raja juurde. Täna läbisime 6,3 km. Algul oli plaan pikem teekond läbida, aga hakkasin taas tundma nahakipitust ja päikese kuumavat jõudu ning otsustasime nende kilomeetritega piirduda. Olengi näoest nagu vähk. Muidu kulges kõik kenasti, linnulaul ja sulnis toomingate lõhn saatsid meid säravas looduses. Germo muidugi oleks tahtnud kõik võililled ära noppida...
Minek. Germo
imeline, vahune jõepiir...
minu lemmipuud on lõpuks lehtes...
sulni aroomiga toomingas...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
vallatu kurv...
parkisime kepid :) esimene peatus...
Germo ja paadimehed..
ta tervitab meid alati tee ääres. kes ta on? kes ta on? ;)
ja ta silm on kõnekas...
Germo Pärnu sõudeklubi treeningsaali ees...
miljonimajad kerkivad endise lihakombinaadi asemele...
kohe finišis. huvitav kas need endise masinatehase aiad jäetakse alles?

 Teel tagasi kohtusime kirjanik Toomas Raudamiga ja ajasime pisut juttu. Pilti ei teinud, Toomas ei soovinud. Ma alati enne küsin, kui klõpsima hakkan. Aga oli armas kohtumine! Pärnu kirjanikud on sportlikud!

 Tuju on he aja tunne on mega!

Fotogalerii:

24. mai. 2017.a.
Vana-Rääma

2 kommentaari: