Tänane teekond tuli jälle üle 9 km. Ja taas oli väga sisukas ja positiivne päev. Kell näitas juba 17.04 kui ma otsustasin rajale minna. Olen ennegi maininud, et ma pean saama oma kilomeetrid täis käia, muidu on midagi puudu. Täna tuli plaan minna kesklinna muulile, polnud seal ammu käinud. Peale jahisadamat ja vahetult enne muuli jalutas meile üllatuseks kallis Ülle vastu, kes oma sõbrannaga jalutusretke tegi. Ma veel enne kodust lahkumist mõtlesin Ülle peale, teadsin, et ta viibib sanatooriumis, aga ei hakanud helistama, mõtlesin, et otsustan hiljem kas helistan või mitte ja üllaülla, tema jalutab vastu ning tuli just muuli laudteelt, kus oli minu tahvli juures ennast jäädvustanud. Lihtsalt nii armas. Ülle sõbranna Inga jäädvustas meid ka veel. Siis liikusime Germoga edasi muuli laudteele, jäädvustasime tahvli, nagu juba kombeks saanud on ja kepikõndisime muuli poole, aga see on poolenisti vee all ja otsustasime tagasi tulla. Siis keerasime sealt keskranna suunda, sest tunne oli selline. Äkki jäin ma pargis kunsti loovat tegelast silmama ja jäädvustama, kui märkasin, et kepikõndijate grupp, eesotsas Sirje Soovikuga tulevad meile vastu. Alles siis tabasin, et on teisipäev ja nad ju kepikõnnivadki teisipäeviti, et eelmisel teisipäeval käisid mind rannast otsimas, õigupoolest mu tahvlit, kuid ei leidnud ning seiklesid lausvihmas. Selgus, et see on meie Pärnu Linnagalerii residentuuriprogrammi resident Itaalia skulptor Rodolfo Liprandi.
Residentuuriprogrammi viib läbi MTÜ Pure Art Productions ja koordinaator on Janno Bergmann. Enele suured tänud informatsiooni eest. Meie jäädvustasime ennast selle valmiva kunsti ees. Siis tõmbas kepikõndijate punt meid otseses mõttes rajalt maha ja me liikusime nendega uuesti muulile, kus jäädvustasime meid minu tahvli ees. Pildistas üks noormees, kes seal samal ajal jalga puhkas. Aitäh! Edasi liikudes kohtusime koeraperekonnaga, küll olid armsad! Siis Sirje vedas meid astelpajumetsa. Mina endamisi kutsun seda rebasemetsaks, aga olen ka ise sealt kunagi astelpajusid korjamas käinud, aga see oli väga ammu. Nüüd pole enam käinud, aga põõsad on astelpaju alla lookas, minge korjama! Eks sai ise ka mekitud neid vitamiinipomme. Ja siis mööda rannariba kulgesime keskranda ja sealt me Germoga tulime juba mööda Supeliust kodu suunas. Imeline taevas oli ka ja ülipositiivne päev. Aitäh kõigile! Aitäh ka universumile, et ta toob ikka meile päikest päeva! 23. september 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar