 |
| Kellu köögis tuppa hiilimas |
Juba esimesest päevast, kui me Germoga siia kolisime, hakkas meie ukse taga käima üks isiksus. Just isiksus.
Kassid on liiga armsad loomad, et nende kräunumisele mitte alla anda.
Igal hommikul, kui ka köögi akna eest külgkardinaid ära tõmban, istub seal tema, kolmejalgne siiiami kass Kellu, keda majarahvas majakassiks kutsub. Kunagi olla Kellu õnnetult auto alla jäänud ja ma isegi ei oska ütelda kas tal pere on, või ongi majakass. Igal juhul meie perel oli temast väga kahju ja kuidas sa jätad kassi nutma, kui ta lausa ootab sind köögi akna taga. Iga kord kui linnast tulen, ootab ja tervitab...
Kellu on väga tubli kass, vaatamata sellele, et tal puudub vasak esikäpp, ning kogu ta raskus toetub suurel määral paremale käpale. Ta on väga sõbralik, praegugi magab mu diivanil ja lööb nurru. Pealegi on nad Germoga väga suured sõbrad. Germo on endale leidnud kolm kassist sõpra siin, Kellu, Kiti (mustavalgekirju) ja Matu (kollane, naabertrepikojast)
Vaadake ise, kui armas meie uus pereliige on!
12.02.2016.a.
Ülejõe
 |
| ja lõpuks uinus minu toas, minu tikitud patjadel... |
 |
| see diivan tundus mugavam :) |
 |
| algul pikutas Germo diivanil |
 |
| Kellu on püsimatu. pidin mitukümmend klõpsu tegema, et teda pildile saada |
Väga armas....Kallis Margit sul väga suur süda,kuhu mahub väga palju headust!
VastaKustutaAitäh Sulle, kes Sa iganes oled! :) Ole hoitud!
KustutaNüüd nägin, aitäh, armas Elle! :)
VastaKustutaSa Margit, oled tõesti Suure Hingega inimene!
VastaKustutaTänud, tänud, hea Ivo! :)
Kustuta