Suured tänud kallid Reet, Irina, Jaanika ja Külli, et te meie päeva imeliseks muutsite!
Lisaks sellele, et me Germoga täna külalisi võõrustasime (tegelikult naljakas väljend see külaliste võõrustamine), kujunes päev väga sisukaks ja emotsionaalseks. Luban homme asjalikum olla ja oma kirjatükkidega edasi tegelema hakata. Tänane päev lihtsalt sai selline-Ingline.
Kuigi ma suuri soolaleivapidisid plaanima ei hakka, on mu uksed ikka sõprade jaoks valla. Teed võite ikka jooma tulla. Ok, see selleks.
Nagu pildilt näha, sain ma täna kalli Diana Aitai luuleraamatu "Andeora" omanikuks. Suured tänud Peeter ja Irina Aitai ning kõik teised, kes te selle raamatu sünni ette võtsite. Olen väga õnnelik selle kingituse üle, kuna Diana oli (ja on) mulle väga kallis inimene. Lehvitan talle sinna pilvepiirile nagu lehvitas tema mulle, kui ta läks, ning saatis mulle pühendusega soneti, mille Dianale hüvastijätuks viie aasta eest pühendasin. Kuulata saate seda SIIT.
Vahepeal jõudsin isegi tiiru poes ära käia ning ühes poes vaatas mulle vastu Ingliküünal. Pidin selle peaaegu ära ostma, aga miski takistas. Hoidsin küünalt peos ja panin tagasi, mõttega, et mina Ingleid põletama ei hakka. Sest küünal on ikka põletamiseks. Minust ta sinna jäi. Ja siis tuli mu maailma parim sõbranne (olen Jaanikat nii kutsunud terve teadliku sõpruse aja ja alles hiljuti avastasime, et meil pole nende, vähemalt 15 aasta jooksul erimeelsusi ja lahkhelisid omavahel olnudki) ning poetas mulle pihku selle pildil oleva Ingli. Ja uskuge või mitte, see alguses lausa ehmatas, kuna alles vahetlut enne seda jätsin Ingliküünla poodi. Aga näete, nii pidigi minema. Nüüd on mu Ingliperes taas üks liige juures ja Diana raamatuga ühele pildile sobivad nad ideaalselt.
Aitäh, mu kallis sõbarad ja õde, et te täna mu päeva päikeseliseks tegite! :)
Margit
02.02.2016.a.
Ülejõe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar