Täna on minu jaoks selline seisev päev olnud. Õhtul enam ei kannatanud kodus passimist ja läksime rajale, tegime 6,8 km, sest rohkem Germo lihtsalt ei tahtnud. Ja koju ta ka jääda ei taha. Natuke olen mures selles suhtes, tahaks pikemaid vahemaid läbida. Aga mul on endal ka režiim hetkel sassis, peale bluusimist olen öösel kell 3 alles magama saanud ja enne magasin lausa 1,5 tundi. Ei saanud maale, sest ootan ühte väga olulist emaili ja ei saanud kusagile, sest ootan ühte olulist telefonikõne ja maal ei ole alati levi. Oi, kuidas mulle ei meeldi need ootamised, ja katteta lubadused, mis aheldavad kodu külge kinni. Ja nüüd on nädalavahetus ees, jälle niiöelda seisev aeg. Eks näis kas suvilasse jõuame, lubab suurt sadu ja külm on. Homme jooksvalt vaatan. Lihtsalt üks tähtaeg surub omamkorda peale, sestap on tavalisest natuke rohkem hetkel mul pinget peal. Nii mõnus oli ennast liigutada. Sellised lood siis. Eks ma hoian endiselt oma saladused avalikkusest eemal, iga asi omal ajal, kui ... Igal juhul midagi on sündimas, midagi, mida ma tõeliselt ootan ja sünnib niikuinii, lihtsalt vahel tuleb kauem oodata. Nii on. Muide, Pärnus on nüüd sääsed täitsa olemas, üks piniseb mul ka kõrva ääres siin. Aga ega ma rohkem ei lobisegi, täna saan ilmselt raamatu ka loetud, kahel eelneval õhtul lugesin vaid paarkümmend lehekülge, sest see raamat nagunii ei ole mu lemmikute killast, ei haara ega haaku, on suht kaootiline ja toimetamata sisuga. Aga raamatust endast blogin ilmselt juba homme. Olge terved ja tegele ikka sellega, mis teile meeltmööda on ja positiivsust juurde toob. 24. juuli 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar