Siis kui merelapsena süda rahu ei anna ja kogu aeg merre kutsub, sa lihtsalt lähed. Liikusime 6 km. Vana-Pärnu rannas on vähemalt vesi nagu soe supp. Lemmes oli nii külm ja ma olengi vaid kolmel korral siiani vette saanud. Täna mõnulesime Germoga lausa 45 minutit. Mõnus laine loopis kogu aeg ja päris mitmel korral viskas meid lausa pikali. Lohesurfareid on rand täis, neil on täna tore päev. Laine on küll võimas, et seda püüda, aga vesi on ikka soe. No Pärnu mereäär asub lahesopis, siis vast ongi soojem, Lemme jääb juba niiöelda avamere piirkonda. Nüüd on ka varbaküüs juba parem, mille Lemmes kivi vastu katki lõin, sest seal on väga kivine kaldaäär ja iga aastaga läheb kivisemaks. Nii äge oleks üks suur muul nendest valmis teha, aga jah, unistada ikka võib. Ma tegelikult armastan kive. Ja no Vana-Pärnus on vesi puhtam ka, Lemmes pruun. Kuid samas ülemöödunud aastal käisime me Lauraga isegi septembri lõpus Lemmes vees ja oli soe ning mõnus, ehk on nii ka sellel aastal. Mul ju seal nii mõnus, otse mere kaldal, küll ja küll koos naabrinaise Lauraga alasti vette sulpsatud. Olen igas mõttes mere laps või merelaps, ilma milleta ma elada ei oska, no ei oska, isegi õhust jääb puudu. (Nali) Ma siiski kasvasin üles Kabli rannas ja see, mis lapsepõlvest sulle hinge poeb, see ka sinna jääb. Armastan merd meeletult! Sisemaal ei elaks ma iial. Vähemalt ühel pool teed peab meri olema, et ei tekiks ahistavat tunnet. Sellised lood siis. Õhtu on veel ees, eks näis mis veel toimuma hakkab :) Olge terved! 18. juuli 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar