DEKADENT PIMEDUSES - Rometh Torm

Loetud sai Rometh Tormi romaan "Dekadent pimeduses." Ausalt öeldes ma isegi ei oska liigitada, kas tegu on romaani või jutustusega, aga see selleks. On, mis ta on, aga raamat vajaks korralikku toimetamist. Keeletoimetus on kirjade järgi tehtud, aga tekst on ikka väga kaootiline ja segadust tekitav. Üks lõik räägib ühest situatsioonist, teine teisest, kolmas kolmandast. Hullem, kui Silja Vaheri esimesed raamatud. Lisaks jääb mulje nagu autor tahaks kirjutada midagi sarnast nagu Sass Henno kirjutanud on, näiteks romaani "Mina olin siin," aga selle üllitusega ei jõua ta antud romaanile ligilähedalegi. Muide, ta isegi mainib antud romaani selles raamatus. Aga võibolla on Rometh Tormil ka juba lugejaskonda. Mina lihtsalt olen nii suure lugevusega, et oskan terasid sõkaldest eraldada ja ... No ma loodan, et see raamat leiab lugejaid, sest ise kirjanikuna loodan seda alati, loomulikult ka oma raamatute puhul. Kusjuures asjast võib asja saada, kui autor neid järgmisi osi (mainib triloogiat) kirjutab ja leiab endale korraliku sisutoimetaja. Praegu on nagu on. Olemas juba on ju ja midagi enam muuta ei saa. Kaaned ei meeldi, ebaloomulikud ja AI tehtud Kohutavad! Üldiselt stsenaarium vestab narkomaanide ja kriminaalide elust, sisaldab liiga palju klišeed ja kohati kubiseb plagiaatidest, mida me minevikust teame ja ammu kuulnud oleme. Näiteks see Männiku teema, kassi süstimine jnene...Kaks pahelist noort armuvad, üks on joodikust kriminaal ja teine narkomaan. Nad soeavad veel lapse ka. Uhh! Nojah, kui tahta, saaks sellest vihjest hea raamatu. Aga see on pelgalt minu arvamus ja võimalik, et järgmisest antud autori raamatust saab nn kassahitt, mida peavoolumeedia pidevalt reklaamina hakkab. Võibolla ... Kuid jah, minu arvustus tuli selline. Igal juhul jätan autori nime meelde ja jälgin põnevusega, mis toimuma hakkab. Kopeerin ka raamatut tutvustava teksti siia. Alkohol ja narkootikumid, vargused ning peksmised, SMS-laenud ja valetamine … Tõsieluliste fragmentidega hoogne ning kaasahaarav lugu, jutustab nii üllatustest varastele, kui ka naiivsetest tütarlastest, kes pangakaardi võõrastele usaldavad jne … Vahelduseks pakub temaatika aga naistevastane vägivald, mis on alati olemas olnud. Ei kohtusüsteem ega ka avalik arvamus ei suuda selles osas midagi olulist ära teha või muuta. Teema on nii delikaatne ja tekitab ühiskonnas vastakaid arvamusi, kuni jõuame vaieldes ikka välja olukorrani, et naised ise on nii otseselt kui ka kaudselt süüdi – seega paratamatult vähemväärtuslikud … Siit ka olukord, et iga süsteemi saab manipuleerida, kuni jäädakse vahele, aga see viimane ei olegi oluline. Oluline on tunne, et midagi sai teha ja ette võtta ehk siis muuta ... Pikemas perspektiivis aga selle tundega kaua elada ei suudeta … Nii mõnigi mees saab oma karistuse, kuid mitte õigusriigile kohaselt – lugege ja otsusta. 25. juuli 2026. Vana-Rääma