12.- 13. juuli Lemmes

Jah, sellel korral juhtus nii, et me läksime päris mitmeks päevaks maale aga ma ei jätnudki sotsiaalmeediasse teadet. Ja nüüd on kõikvõimalikud postkastid umbes. Aitäh ka kõikidele teile, kes te 13. juulil mu nimepäeva puhul mulle õnne soovisite! Teid on palju, oleks nagu tähtis päev olnud :D Jõudsime maale kella 20.00 paiku õhtul ja siis jõudsime veel metsmaasikale ka. Merre ikka ka, kuigi vesi on jube külm. Tulime suht kohe välja. Muide, vaarikad peaks lähinädalail valmima ja metsmaasikate aeg hakkab ümber saama ning mustikad muudkui värvuvad. Mets on rikas, ta toidab sind alati ära. Ja pühapäeva õhtul imetlesime seda võrratut päikeseloojangut taas. Meiega oli maal ka naabrinaine Maarja. Esmaspäeva (13. juuli) hommikul läksime metsa seeni korjama. Ausalt öeldes sellel korral oli saak väiksem, aga vaikselt neid tupsunupusukesi ikka tuleb, läheb aega. Siis saatsime Maarja poole ühesele bussile ning läksime RMK-lt vett tooma. Peale seda hakkasin kokkama. Ega ma ei viitsi igal hommikul putru keeta, teen mitme hommiku pudru valmis, see seisb külmkapis ja hommikuti soojendan uunis. Esmaspäeva hommikul sõime kiirputru, see pole kaugeltki see. Söök valmis tehtud, magas Germo veidi lõunaund ja siis me liikusime taas Lemme vahel, vaatasime kuhu järgmine ja järgmine tee viib ning metsas sattusime taas portsu seente otsa, õnneks oli ämber kotis. Õhtul panin DVD peale ja "magasin" päikeseloojangu maha, ai-ai-ai. Ja merre jälle ei saanud, sest mul on tunne, et vesi ei olnud 17 kraadi ka mitte. No jube külm. Ja talisuplejat (sügissuplejat) minust enam ei saa, sest minu jaoks peab vesi nagu supp olema, muidu enam ei talu. Need ajad on möödas, kus ma oktoobri lõpus ja novembri algus meres käisin. Ja loomulikult kuulub maal olles iga päeva hulka käsiti pesu pesemine. Omamoodi nauding. Nii möödus mu nimepäev ja kalli Ema 91. sünniaastapäev. 12. juuli õhtul sai Ema lahkumisest juba 7 aastat. Meenutasin, mõtlesin ta peale, nagu ma seda pidevalt teen ja mul oli au need üle 3 päeva viibida kungisest lapsepõlvekodust vaid 1 km kaugusel, seal asubki mu suvila. Kujutlesin kuidas kallis Ema oleks koos minuga õnnelikult Lemmes....ja tundsin ka Ta lähedalolu. Uni saabus Herta Laipaiga musta opaali radadel. 16. juuli 2026. Vana-Rääma