JA SADA SURMA - Marje Ernits

Kirjanik Marje Ernitsa jutustus "Ja sada surma" on kindlasti raamat, mida ma loen kunagi veel, sest see on niivõrd hea. Üks parimaid, mida ma Ernitsa loomingust lugenud olen. Lugesin kokku, kodus on mul Ernitsa raamatuid 10, aga tal on neid ilmunud ilmselt üle 30, sest antud jutustus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliks ja see on autori 30. raamat. Tuttav tunne, sest minagi kirjutasin Eesti Vabariigi 100. juubeliks raamatu(d), just raamatud, sini-must-valge triloogia "Elu pärast elu." Antud raamat viib meid ajas tagasi, lausa sajandijagu päevi tagasi ja kaugemale ka veel. Tegevus toimub tolleaegses Eestis ja pisut ka Lätis, sest üks tegelastest on Lätist pärit, tema üks vanematest on eestlane ning tema kodu asus Eesti piiri äärses Läti kohakeses. Põhitegevus toimub siiski Tartus. Tartu on mulle ka üks armsamaid linnasid Eestis, Pärnu järel teisel kohal. Väga-väga põnev lugemine oli. Aitäh selle eest, Marje! Ümberjutustust ma tegema ei hakka, kopeerin raamatupoe lehelt raamatu tutvustuse, nagu mul ikka kombeks on. Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas. Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. Põnevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu sõja päevil. Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi õitsengule ja kestmajäämisele. 18. jaanuar 2024. Vana-Rääma