"Tähtajaline elu" 1. osa- Heli Künnapas

  Jah, et miks ma pool päeva netist eemal oli, kuigi vaba päev? No ei ole võimalik lihtsalt koduseid toimetusi teha, kui su kätte satub raamat mille hingad lausa kolme ja poole tunniga endasse! Selle raamatu nimi on "Tähtajaline elu" 1. osa ja autoriks ei keegi muu kui kirjanik Heli Künnapas!

  Jah, ma olen hetkel lugemislainel. Mõnes mõttes kasutasin tänast, vabat päeva kvlaiteetselt, aga mõnes mõttes mitte. Nimelt kõik lõuna ajal plaanitud kodused ülesanded jäid tegemata (v.a. söögi tegemine), sest sukeldusin raamatusse ja enne ma seda käest ei pannud kui läbi sai.

  Ma ütleks, et see on Heli raamatutest veel kõige parem ja haaravam. Kogu aeg toimub tegevus, elutruu tegevus. Mitte midagi kusagilt ei lohise ja hetkeksi ei tekkinud tunnet, et raamat igav oleks. Pigem vastupidi. Läbi selle elulise loo oleksin ise justkui täna Ameerikas käinud. Ameerikalik elu kõlab läbi igast lõigust. Korralik Eesti tüdruk suudab jääda iseendaks ka selle lõputu melu ja ahvatluste keskel. Väga täpselt kirjutab autor ka eestlase kidakeelsusest, sellest kuidas eestlane isegi ei viitsi kirjadele vastata, kuid võõrsil olev eesti tüdruk ju väga ootab seda.

  Aitäh, Heli! Tõid Ameerika kohale! Tunnistan, et su "Tristan" on mul siiani lugemata, kunagi alustasin, aga...nüüd pean algusest lugemist alustama taas. Aga ühte ütlen küll, et sinu neljast (5 on ilmunud, aga mul Tristan lugemata) on just see raamat minu lemmik, kuigi siiani oli seda "Lõpupidu". Seega vutt-vutt järge kirjutama, sest ma ei jaksa ära oodata! :)

   Soovitan kõigil lugeda! Olenemata vanusest!
Ja nüüd väike tutvustus ka:

„Pool aastat tagasi olin ma selleks väga valmis. Jalutasin tihti Pirital, silmitsesin lahkuvaid laevu ja teadsin, et ühel päeval olen ma sellel laeval. Ja nüüd olingi. Teel Ameerikasse. Unistuste maale. Ei, mitte laevaga. Kõigepealt ikka laevaga Soome ja siis lennukiga Ameerikasse. Aastaks. Lapsehoidjaks. Pool aastat tagasi tundus see ainuvõimalik variant oma elu uuesti joonde saada... Või pigem oma elust välja saada. Sest mul eilu oli väljakannatamatu ja ma ei teadnud, kuidas kogu olukorda lahendada. Siis aga polnud mu elus Krisi. Nüüd on. Või oli? Sest mina lahkusin, aga tema jäi ning ma ei saa sinna midagi teha.”

Heli Künnapas´e kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine – need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.

Heli Künnapas on varem avaldanud teosed:
Lõpupidu (2011), Homme on ka päev (2013), Tristan (2014), Minu ilus elu maal (2015).

ISBN	9789949384068
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	157 lk
MÕÕT	206x148x14 (mm)
ILLUSTREERIJA(D)	LISETTE ERISTE
KIRJASTUS	HELI KIRJASTUS

Ja Vikipeedia kõneleb:

Heli Künnapas

Heli Künnapas (sündinud 10. märtsil 1982 Pärnu-Jaagupis) on eesti kirjanik.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1988–2000 õppis Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis. Kõrghariduse omandas aastatel 2000–2004 Sisekaitseakadeemias halduskorralduse erialal. Magistrikraadi omandas 2010. aastal EELK Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo erialal.

Avaldatud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

• "Lõpupidu" (2011, Tänapäev), noorsooromaan
• "Homme on ka päev" (2013, Tänapäev), romaan
• "Tristan" (2014, Tänapäev), noorsooromaan

12-13. okt. 2015.a.

Mai