kui tuhaks saavad tunded
ja elu uputab mälestused
aegade merre
astud sina kui rändaja
Kolgata teel
rändaja kelle elukarikas
on tühjaks joodud
mitmete elude poolt
kelle sammud on töntsid ja
silmad surma täis
ja armulaual tahmuvad
leegid...
7. 10.2015.a.
Mai
___________________________________________________________
...
su mälestuste palmikmuster vestab
neid aegu arm mil elas, lõimed vees
mis sest et praegugi veel elu kestab
mis sest et oled enda peremees
las lõuendi peal elustuvad ihud
las kätkematult liiva jookseb aeg
las pöördub päev kui uduvaikne vihur
las tilgatumaks joodud saab su kaev
ei keegi aimatagi oska sinu aateid
ei paota miski ajast lukustatud ust
on elul silmapiiril vahel võõraid vaateid
kui tunned hingesopis võõrast armastust
su mälestuste palmikmuster lõimub
on ajahooval uued rakmed üll
mu käed on lunastusest sinu ümber põimund
me vahel lausa lõõmab kirgastusetüll
7.10.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar