Saan nii palju lapsi kui üles kasvatada jõuan

   Sellest olen ma ilmselt väga palju kirjutanud kuidas me Heli Künnapasega tutvusime. Enam ennast kordama ei hakka. Aga artikli temast "Nelli Teatajasse" kirjutasin küll. Ehk siis täna ilmunud lehes.

  Heli on inimene kelles tunnen hästi palju ära iseennast. Poliitika on küll minu jaoks kauge maa, kuid alati loen ka Heli arvamusi selles valdkonnas ning leian palju sellist mis mulle meelt mööda on.

  Eelmisel aastal mööda Eestimaa raamatukogusid tuuritades saime päris lähedasteks ja ma olen siiralt õnnelik, et sa olemas oled, kallis Heli! :)

  Hetke seisuga on meil koos Heliga oktoobris 2 esinemist Jõgevamaal koos, 28. oktoobril kell 11. 00 Elistveres ja kell 14.00 Palal. Raamatukogudes. Olete oodatud!

Nüüd aga minge kõik värsket "Nelli Teatajat" ostma !

Artiklit saate lugeda ka nüüd veebist. Avage SEE link!

Ja nendele kes avada ei viitsi, saavad ka siit lugeda:

Heli Künnapas: "Saan nii palju lapsi, kui üles kasvatada jõuan!"

Lisatud: 18.10.2015 Artiklit loetud 214 korda Kirjanik Heli Künnapas kasvatab nelja last. Kirjutamisaeg on öötundidel ning siis, kui Soomes töötav mees kodus käib.Kuidas jõudsid romaani kirjutamiseni? Mis sind inspireerib? Kirjutanud ja lugusid välja mõelnud olen terve elu. Ühel hetkel lihtsalt tundus, et üks idee on nii valmis ja peab saama paberile. Hakkasin ettevaatlikult kirjutama ja proovima, et mis välja tuleb. Nii sündiski mu esimene noorsooromaan "Lõpupidu". Ei saa aga öelda, et koolis oleks kirjutamine mul väga hästi välja tulnud. Mulle meeldib kirjutada vabalt, enda valitud teemal. Kooli piiridesse surutud kirjandid seega mulle väga ei meeldinud, kuigi 4 või 5 sain ikka nende eest alati kätte. Inspireerib ikka elu ise. Reaalsed inimesed ja olukorrad mu ümber. Tihti on see, et keset vestlust või tänavat või autoroolis teatan õnnelikult: "Ahaa, see sobib väga hästi mu raamatusse." Inimesed mu ümber ei teagi, kui palju nad on mind inspireerinud, sest ega nad pärast ennast raamatust ära ei tunne. Kui aga kirjutamine kuidagi seisab, siis lähengi ja püüan kohtuda inimestega, kellega ma tavaliselt ei kohtu. Panen ennast uude olukorda ja nii saabubki tavaliselt üllatuslikust kohast järgmine peatükk või lugu mu raamatusse. Oled maininud, et sul sünnivad raamat ja laps käsikäes. Kui suur on teie pere? Kas on veel oodata pere juurdekasvu? Meil on elukaaslase Herlendiga neli väikest last, kellest vanim saab varsti 7-aastaseks, noorim on üheaastane. Meil pole kunagi olnud kindlat plaani, et mitu last peres on. Oleme kokku leppinud, et saame nii palju lapsi kui suudame üles kasvatada. Hetkel on see number jah neli. Praegu püüame nendega hakkama saada. Algul sündisid jah kuidagi lapsed ja raamatud kordamööda. Õnneks on nüüd aga raamatuid rohkem tulema hakanud. nii et juba praeguseks olen 5 avaldatud raamatu autor ja varsti on tulemas raamatulisa. Beebilisa aga mitte. Kui palju paned ennast oma raamatutesse? Seda küsitakse väga tihti. Fakt on aga see, et ega isegi kõige lähedasemad inimesed ei tea, kui palju mu raamatutes on mind ennast ja kui palju on väljamõeldis. Iga kirjanik paneb ennast raamatusse, sest ma ei saa ju kirjutada asjadest, millest ma midagi ei tea. Nii on kõik, millest kirjutan siiski osa minust, ma olen näinud või kuulnud või kogenud, et sellised lood on võimalikud. Otseselt elust maha on kirjutatud raamat "Minu ilus elu maal", mis räägib sellest, kuidas väikeste lastega maale kolisime. Talumajja, kus polnud ei vett ega korralikku elektrit. Hakkasime pidama küülikufarmi. See teos on päeviku vormis kirjutatud ja tõesti otse elust maha võetud. Elulist materjali olen kasutanud ka noorteraamatus "Tähtajaline elu", mille peategelane läheb aastaks USAsse lapsehoidjaks. Olen ise samamoodi aasta aega ära käinud ja sellist elu kogenud. Kahjuks või õnneks aga minu kogetust üksi raamatu jaoks ei piisa ja nii on selles teoses kasutatud ka palju teistelt kuuldud lugusid või väljamõeldist. Kus kohast leiad aja raamatute kirjutamiseks oma nelja lapse ja loomade kõrvalt? Millega lisaks kirjutamisele veel tegeled? Kuna mu elukaaslane on viimase aasta Soomes töötanud, siis on ka kirjutamiseks päris raske aega leida. Eks jätkuvalt on öötunnid minu jaoks töötunnid. Aga ega kaua nii ei jõua, et päeval oled täiskohaga nelja lapse ema ja öösel kirjanik. Suurem töö saab tehtud siis, kui elukaaslane on kodus. Loomadest on meil praeguseks jäänud veel vaid lambad ja kassid, nii et igapäevaselt nendega väga tegemist polegi. Peale kirjutamise käin veel kohalikus naiskooris laulmas. Suvine suursündmus on kristliku lastelaagri korraldamine, kus viimased neli aastat olen laagriülemana tegutsenud. Sul on nüüd oma kirjastus. Kuidas see mõte sündis?  Kirjastuse alustamine oli ammuse unistuse täitumine. Lõplik tõuge tuli reaalsest vajadusest. Erinevad segadused "Minu ilus elu maal" kirjastamisel viisid selleni, et andsin selle lõpuks ise välja. Praegu annan välja vaid enda raamatuid, kuid unistan sellest, et saaksin kirjastusest enda jaoks täiskohaga töökoha luua. Tean sind kui alati positiivset ja rõõmsameelset inimest. Mis või kes paneb sind eluraskuste juures särama? Ma olen õppinud raskusi nägema võimalustena. Nii ei tunnegi ma enamasti, et kuidagi keset raskusi astuksin. Püüan kogu aeg meeled avatud hoida ja aru saada, et kui üks uks jälle kinni läheb, kas see tähendab, et pean rohkem pingutama või otsa ringi keerama ja teisele poole minema. Püüan igast möödapanekust õppida omad õppetunnid, et järgmisel korral targem olla. Nii polegi mu elus raskusi, vaid on märgid ja õppetunnid. Nägime pool aastat tagasi sind ja su pere lugu televiisorist. Kuidas edeneb kodumaja taastamine? Kas elukaaslane Herlend töötab ikka Soomes? Oleme viimase aasta jooksul oma talumaja renoveerimisega mitu kõva sammu edasi astunud. Nüüdseks oleme aga ka aru saanud, et maja võiks ehitada lõputult. Selline kaugsuhe aga pole ikka meie jaoks. Eriti kuna lapsed on väikesed ja igatsevad väga issi järgi. Nii tegime otsuse, et oktoobrikuu keskel tuleb Herlend Eestisse tagasi. Ükski töökoht teda siin veel ei oota, kuid oleme otsustanud hakkama saada. Rahalises mõttes võiks loomulikult otsustada, et oleks lihtsam Soomes teenida ja siin kulutada, aga pereelu nii ei toimi. Eriti kuna vahepeal Herlend teenis palka ja mina tellisin inimesi, kes selle raha eest meil kodus ehitasid. Herlend on aga võimeline ise kõiki selliseid töid tegema, nii et lõpuks tundus selline süsteem väga mõttetu. Mida soovitad noortele peredele, kes otsustavad maale elama minna? Kindlasti arvestada, et see ei ole lihtne ega mugav. Maaelul on palju eeliseid- näiteks vabadus ja ruum, mida saame nautida, ilma et mõni naaber iga sammu jälgiks. Rääkimata sellest, et võin lapsed rahulikult üksi välja mängima saata ja vaid aegajalt kontrollida, millega nad tegelevad. Võimalus vabalt õues mängida ja loominguliselt ise endale mänge välja mõelda on tänapäeva lastele väga oluline. Keskkond meie ümber ei soosi enam sellist vabadust, nii tuleb sellist võimalust sunniviisiliselt lastele luua. Maale kolides tuleb arvestada, et hoolimata kõigist juttudest on see siiski su isiklik luksuslik soov, et soovid seal olla. Näiteks elektrifirmal on mõistlik teha investeeringuid sinna, kus on rohkem tarbijaid jne. Igal juhul tuleb ise aktiivne ja julge olla. Meie maaelust ja muudest tegemistest kirjutan igapäevaselt blogis http://minuiluselumaal.blogspot.com . Kellel plaan lastega maale kolida, siis sealt võib kindlasti reaalse igapäevase elu kohta lugeda. On sul midagi lugejatele südamelt ära ütelda? Armastage ja hoolige iseendast! Inimesed, kes ennast ei armasta, ei suuda seda ka teistele teha. Margit Peterson H. Künnaps (Foto: E. Sulg)

16. okt. 2015.a.
Mai