Täiesti segane nädalavahetus, mis algas kenasti!
Reedel sõitsime Sinti, Helmondi peo- ja toidutaresse juubelile. Nimelt oli minu kalli sõbranne mehel 50. juubel. Õhtu kaunis ja hubases toidutares, maitsvate hõrgutiste, meeldiva seltskonna ja toreda muusika saatel möödus kenasti. Tänud, kallid Ülar ja Ruth imetoreda emotsiooni eest! :)
Siin pildil juubilar oma kahe tütrega.
juubilar Ülar Palmiste tütardega |
Argo, Janne, mina ja ... |
Andres, Janne, mina ja... |
me loeme söögipalvet :) |
Olen ennegi maininud, et mu naaberkorteris elab paranoiatar, kibestunud ja paranoiline (ilmselt slaavi päritolu) umbes 50-dates "mutt", kes kujutab endale ilmselt kõiki ja kõike ette. Eriti seda mis on negatiivne. Tema olemus ongi üleni negatiivne. Kujutan ette kui raske on elada inimesel negatiivsuse meelevallas. Ülemõtlemine on ilmselt üliraske diagnoos, eriti kui inimene näeb selle meelevallas olles kõike mustades toonides. Muide, ühel korral tabasin ta tütre oma ukse tagant kingi viksimast ja vaat see oli kole!
Paranoiatar on terroriseerinud kõiki selles korteris elavaid naabreid. Järgmisel korral toon ta nime siin avalikuks, kui ta oma paranoilisi nägemusi jätkab. Õnneks on temast teadlikud mu korteri omanik, ühistu kui nüüd ka linnavalitsuse sotsiaalosakond. Eelmisel korral kui ta mu poega Germot terroriseerimas käis, vallandusid Germol epilepsiahood. Oleks ma täna üleval olnud, kui ta meie korteri ukse taga karjus, oleksin ilmselt politsei kutsunud, sest tundub, et tuleb raskemad asjaolud tarvitusele võtta. Ta lihtsalt ei lase meil elada.
Kuna juubelil käimine lõi mu režiimi veidi segamini, magasin ma täna hommikul kaua. Poisid magasid ka alles, kui läbi une kuulsin koputust ja karjumist ukse taga, et koridor pidavat haisema. Viienda korruse võlud, sest tavaliselt tulevad kõik aroomid ikka ülemisele korrusele kokku. Ühel päeval ilmselt keetis keegi kapsast ja korteri ust avades oleks nagu trepikoda peeru haisu täis olnud :) Ja mingil ajal oli naaberkorteris üks peni kes kõikide asjade peale klähvis. Ning nädalavahetuseti pauguvad lausa hommikuni naaberkorteri uksed ning trepikoda täidab tugev jutuvadin. Ma pole sellest välja teinudki, kuna olen öölane ja ei maga noil hetkil.
Esimene pilt siin on illustratiivne, leidsin netist. See on selline parajalt hull, nagu minu naabrist paranoiatari skisofreeniline pilk. Mõelge naisele blondid juuksed pähe ja kortsud näkku, siis tunnetegi paranoiatari ära. Ühesõnaga põnev elu, inspiratsiooni jagub, eriti kirjutamise tarvis.
Vaatamata kõigele soovin teile kena pühapäeva, sõbrad!
11. oktoober. 2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar