Jah, uskumatu aga tõsi, 31 aastat tagasi sain ma emaks! Mäletan seda 1992. aasta sooja sügist. Olin suur nagu pall ja selga läks vaid 1 suur kittelkleit, mis mulle sünnipäevaks kingiti. Ja just kittelkleidi väel tulin (tulime) Murru külast jalutades Suiku, kui ... Ja haiglast koju naastes oli kogemata talv tulnud, no nii külm oli ja metsviinapuu lehed langesid trepikoja paraanda ees. Need olid punased ja talvepalit tuli lausa selga panna. Nii järsku läks külmaks. Germo ei olnud sündides üldse suur, kaalus kõigest 3300 kg ja oli 53 cm pikk. Sündis kell 11.30 päeval ja ikka Pärnu haiglas, toona veel vanas haiglas, Sillutise tänaval. Sain veel õnnitlustelegrammi :) Helgelt ja selgelt on kõik see meeles. Minu esiklaps. Minu oktoobrilaps ja minu vanem poeg. Ütlen ausalt, Germo on teinud mind tugevamaks ja avanud mu silmad. Tema pärast olen pidanud käima läbi nii tulest kui veest. Õnneks on mul palju häid sõpru ja tuttavaid, kes mul toeks on ning ka minu armastav pere, noorem poeg Geio, Urmas ja ämm. Nemad ongi minu perekond. Nende õlga tunnen kaua aastaid. Usun, et armastus ja endastpaljuandmine on ka need, mis Germo raskest haigusest terveks ravisid. Alles 2022. aasta mai kuus sain ma teada, et mu Päikesepoiss tervenes kaugelearenenud raskekujulisest pahaloomulisest kasvajast. Ja selle teekonnal oligi mu perekond (Geio, Urmas, ämm) mulle suureks toeks. Ja muidugi ka sõbrad, kes kogu aeg küsisid kuidas läheb ja kas on abi vaja. Aga ma olen kange naine, saan hakkama, pean saama, muud võimalust ei olegi. Oleme ja elame õiges enegias ja enda elu, see hoiab tervena ja ravib haigustest. Kallis sõber, otsusta sina ka kes peavad sinu elust osa saama ja kes mitte. Sotsiaalmeedias ei pea sõbralisti võtma kõiki inimesi, sest paraku leidub ka palju silmakirjalikkust ja mõni istub su sõbralistis, et olla sinu eluga kursis ja tagantselga parastada. Mõelge. Kaaluge. Mina näen mis toimub. Ja ärge usaldage kõiki, nii hoiate negatiivsed inimesed endast eemal. Mina promosin ühte tegelast, no kirjutasin temast palju ajakirjadesse, aga sain vastu püksa, laimab isegi sotsiaalmeedias ja oleks see üksnes laim, see on lauspuhas vale, aga see, mida me teistele teeme, tuleb meile kõigile tagasi. Hoian oma peret ja lähedasi väga ja tunnen ka õlga, sõbraõlga. Armastan teid väga, mu kallid lähedased! Palju-palju õnne, tervist ja armastust mu kallile pojale! Ahjaa, Üllekene-kallikene astus hommikul suure lauluga uksest sisse ja tegi meile äratust, Germo särab sellest siiani! Ja tänud teile kõigile, kes te olete täna meil külas käinud ja siin õnnitlenud, teid on nii südantsoojendavalt palju! 3. oktoober 2023. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar