teisipäev, 26. aprill 2016

Päikesed vihmases Pärnus

Mathias, Christian, Joosep, Maria


  Kirjanik Heli Künnapasel ilmus hiljuti kuues raamat "Ütlemata sõnad," mida nii väga endale ihaldasin, kuna mulle väga meeldib tema "käekiri" ja üleüldse olen ma siiralt õnnelik, et temaga tuttavaks sain. Kui vaid oleks rohkem aega ja ruumi, siis vast meie vestlusel lõppu ei tulekski. Täna vestles meiega ka väga aktiivselt tema tütar Maria, särtsakas, seltsiv ja jutukas tüdruk, ainuke õde oma kolmele vennale.

  Kunagi, kui ma Helit veel ei tundnud, arvasin ma, et vanemad poisid Mathias ja Joosep on kaksikud. No, nad lihtsalt olid pildil nii sarnased. Aga tegelikult on kõik need neli last oma näoga.

  Mathias tundub mulle selline ninatark ja tõsine mees, kellest ilmselt saab kunagi professor või kirjanik, või koguni poliitik. Ilmselt astub ema sammudes. Igal juhul on tunda, et ta naudib oma vanema venna staatust. Paistab oma vanuse kohta palju vanem ja asjalikum.

  Joosep on selline ilueedi. Ilmselt on ta teadlik, et ta on ilus poiss (paluks mitte valesti mõista, kõik neli last on väga armsad) ning oskab juba eputada ja seda teadmist nautida. Samas tundub ta lastest kõige tagasihoidlukum. No, igatahes kunagi saavad plikad tema pärast kakelda :)

  Maria on ehtne tüdruk, edev ja särtsakas. Ta kohe oskab meeldida. Oskab tähelepanu endale tõmmata. Mäletan, kui Heli kirjutas millalgi oma blogis umbes midagi sellist, et hakkab tüdrukust tüdrukut kasvatama, soenguid tegema jne...aga siin pole midagi kasvatada, temas on liiga palju tüdrukut ja ilmselt naudib ta seda, et on ainuke õde oma vendadele. Kunagi saab uhkeldada, et tal on kaks vanemat venda.

   Christian on lihtsalt üks armas pesamuna, minu silmarõõm juba päris titest saati. Kasvas ta ju lausa üles ajal, millal me Heliga mööda Eestimaa raamatukogusid  tuuritasime. No, ühel korral mul õnnestus vaid tema jonni kuulda, muidu magas, sõi ja oli kogu aeg rõõmus, nagu tänagi. Küll oli armas tunne, kui auto ust avades ta tervitas, naeratas ja lehvitas. See elaps on mu südame külge kinni kasvanud.

  Ei, ei , ärge arvake, et ma mõnda last neist rohkem ülistaks. Püüdisn panna oma nägemuse ja tunde vaid kirja. On ju ikka nii, et kui mõnda last rohkem näed, näed tema kasvamist ja rõõmsat olekut, kasvab ta kuidagi eriliselt sinu südame külge. Mul oli siiralt hea meel näha kõiki neid nelja üle pika aja. Ja, noh, Helist ma üldse ei räägigi, läheb veel uhkeks ka ;)

  Tegelikult tänane kokkusaamine oli rajatud justnimelt "Ütlemata sõnade" peale, sest ma tahtsin midagi head lugeda. Juba olen kuulnud selle raamatu kohta vaid kiitvaid sõnu ja ilmselt tuleb unetu öö, ning hommikul arsti juurde jõuan zombina. Tühja sest, homme ka ju päev, kasvõi magamiseks!
  Kindlasti kirjutan sellest raamatust ka blogis, nagu ma ikka teen.

Heliga kohtuda ja tema raamatuid soodsamalt osta saate juba selle reedel Pärnus, kohvikus Versus, kell 17.00. Kirjandusõhtu on tasuta.

ja taas üks pühendusega raamat riiulis juures. aitäh! :)

Ütlemata sõnad, Heli Künnapase kuues raamat

Heli ja Ütlemata sõnad (peidus vihma eest)


26.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar