reede, 8. aprill 2016

Naine, kes tundis surmahirmu



    Mõne nädala eest käis mul külas, oma lugu rääkimas, Malle Unt. Lugu oli tõesti julm, kohati puudutas ka mind ennast, seega nõustusin sellest kirjutama Nelli Teatajasse.
  Soovime kõik koos Mallele jõudsat paranemist, et ta paraneks põletikust ja saaks operatsioonile minna, koletsüstektoomiale. See operatsioon ei ole iseenesest raske, tehakse neli auku kõhtu ning pikki päevi haiglaseinte vahel ei tule veeta, nagu vene ajal, kui pool kõhtu lahti lõigati. Olen selle tee ise läbi käinud ja tean millest räägin. Ka mina ravisin kunagi mitu kuud sapipõiepõletikku, enne, kui "noa" alla sain.

Malle Unt

  Ostke tänane Nelli Teataja ja saate lugeda mis toimus ja kuidas patsiendiga käituti.

Loomulikult avaldasin ise ka arvamust selle artikli juures, kuna kohati on tegu (pehmelt üteldes) halva suhtumisega ja üleoleva käitumisega, seda meedikute poolt. Ja pealegi olen seda meelt, et igas maakonnas  võiks olla maakonnapõhised 112 kontorid (või kuidas nimetada?), ei tekiks segadust ja "telefonuneiud" ei oleks oma tööga üle koormatud ning üleüldse võiks nad oma sõnu valida. Praeguse seisuga on ikka lood väga täbarad, sest üks daam mulle siin eelmisel aastal rääkis, kuidas ta endale kiirabi kutsus, kuid kiirabibrigaad olla hoopis teise linna sõitnud. Ja pealegi, mu facebooki postkast on igasuguseid lugusid tulvil, millest saaks artikleid kirjutada.

  Kui kellegi on oma lugu rääkida ja tahab, et ma sellest loo Nelli Teatajasse teeks, võtku minuga julgelt ühendust.

Nüüd la lugu veebis loetav! Lugeda saate SIIT.

Head lugemist!

8. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar