Täna on väga värviline päev olnud. Saatsin personaalselt päris mitmele inimesele luulevõistuluse reeglid laiali, masin pesi pesu ära, koristasin, asjatasin ühe artikliga, lugesin Alaksandra Tšoba uue luuleraamatu läbi, (vahepeal jõudsin isegi lõunauinakut teha, selleks peab ka jõudu olema) tegin isegi süüa, õigemini keetsin eile kanasülti, mis täna koos kartuliga hea maitses ning päeva lõpetuseks ootas mind meiliaadressil positiivne üllatus Kulkalt. Jeee! Nii vähe ongi vahel rõõmuks vaja. Ühesõnaga sellel aastal peaks ilmavalgust nägema mu 6. luuleraamat (9. raamat) KAHE EESTI VAHEL, mis ilmub taas kirjastuselt Ji ehk Jumalikud Ilmutused. Ja sealt te lembelüürikat ei leia, see on krõbedam. Ma ei ole seda tüüpi inimene kes iga päev keedab, küpsetab ja praeb. Õnneks meie peres süüakse ka näiteks soojendatud toitu. Mina teen hulgim süüa valmis, panen purkidesse, hea kuu lõpus, kui rahad otsas, võtta.
Ja õhtusöögiks sõime ahjukuuma suitsutatud lõhet, mis oli ülihea. Tänud, Urmased! :)
Nagu näete, pildil on väike vaas lilledega. Mul nimelt elab siin mu lillelaps Germo, kes kogu maailma lilled mulle tassiks, kui see võimalus antaks. Vahetasin närbunud lumikellukesed siniste vastu.
Ja nüüd on sihukene tunne, et tahaks midagi kirjutada. Ehk...
Panen siia ka kanasüldi komponendid, no nii igaks juhuks.
4 kanakoiba
2 seajalga
loorberi, vett
2 suurt sibulat
pipart
soola
tilli
Tuli lahjem sült, taotluslikult, kuna rasvased toidud hakkvad kuidagi vastu ja vahepeal keetsin pidevalt seapeast sülti.
Head isu!
7. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar