Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 8. aprill 2016
Käisime Germoga õues+ sõbrad ja tatrasalat
Tegelikult käisime külas ka. Kahe nädala eest tõi Eve meile kevade tuppa, pajuokste näol ja need püsisid nädalaid. Südamest kingitud ilmselgelt. Täna aga käisime Germoga uut kevadet otsimas. Kuna ämmal olid kenad oksad vaasis, andis ta vihje, et aias on kirsipuud olemas. Loomulikult ei jätnud me juhust kasutamata. Nüüd on kirsioksad toas ja süda rahul.
Olen siis Ülejõe linnaossa nii armunud. Tegelikult olin seda ennegi, sest kunagi, ammustel aegadel elas mu kallis vanaonu Vaeste Patuste Alevis, ehk Rääma linnaosas, Raba tänaval. Siis sai tihti neid tänavaid käidud, mida intentsiivselt mõõdan ma juba päris pikka aega, eriti Piiri tänavat. Ja ilmselt käin isa sammudes, sest mu isa elas kunagi just Piiri tänaval.
Mööda Ilvese tänavat liikudes, meenusid mulle nädala eest üteldud sõber Sveni sõnad, kui me Rääma põhikoolist rangelt žüriitöölt koju jalutasime. Mina olen kord selline inimene kellele meeldib käia mööda erinevaid teid, kasvõi ringiga, aga meeldib. Lihtsalt põnev on. Sven tuletas meelde vana tõe, et vaid Saatan käib ühte rada. Ilmselt minust seda saatanlust ei ole :) Tegelikult olen ma palju ka mõelnud, et kuidas rekka-ja bussijuhid ei tüdine ühte rada sõitmisest. See on minu jaoks selline rutiin mida ma ei taluks, isegi siis, kui töö seda sunniks.
Ohh, 5 tundi tagasi hakkasin blogipostitust kirjutama, kuid mitte ei saa ühele poole, taas külalistepäev. Eve, sinust jäi taas kohustuslik pilt tegemata. Aga Eda ja Germo püüdsin pildile. Oi, oi,oi...;)
Ahjaa, Aimar ja Eda, tänane tatrasalat oli nn kapisalat, ilma retseptikomponentideta, tegin nendest "asjadest" mille külmkapist leidsin. Ehk siis:
tatar (eile õhtul panin 3 klaasi tatart 6 klaasi veega likku. hommikuks ei olnud veest midagi alles, kõik imbus sisse)
vesi
1 karp sprotte koos õliga
1 karp vorstikuubikud (pitsakate)
2 suur sibulat
1 suur hapukoor
pool /suurt/ pudelit majoneesi
soola
Ja mul on ikka ülihea tunne, et õpetasin tänu sellele salatile oma kauaaegse, kalli sõbranne Eda tatart sööma. Jeee! Tatart siis pole vaja üldse keeta. Mina lasin eile õhtul pliidiraua kuumaks (elektripliidi) ja lülitasin välja, panin 3 klaasi tatart ja 6 klaasi vett, veidi soola potti jne...Ühesõnaga 1 klaas tatart võrdub 2 klaasi vett.
Mis seal ikka, külalised läinud, läheb artikeldamiseks.
Tänud ägeda päeva eest, mu kallid sõbrad!
Head isu!
8. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar