Väga kurb oli täna õhtul facebooki avada, sest ees ootas teade, et sõber Ivo on lahkunud....
Mina kohtusin Ivoga 2011.a. juunis, kui ta bussiga Pärnusse minuga tutvuma tuli. Oli palav suveilm, kuid Ivo südamesooviks oli külastada Pärnu kirikuid, kuid kahjuks pidime leppima vaid kirikute ees tehtud fotodega, sest kirikud olid lukus. Jäädvustasin Ivo fotoaparaadiga ka mõned fotod temast, kuid tagasihoidliku ja enesekriitilise inimesena ta neid mulle ei saatnud ja sotsiaalvõrgustikku ei pannud.
Peale kirikuturneed külastasime ka Kaubamajaka Apollo raamatupoodi ja veel mõnda kesklinnas asetsevat kaunist kohta. Nii see aeg kätte kadus ja juba ta sõitiski bussiga Tallinna.
 |
| napsasin Tiiu Rinaldo albumist ühe pildi, millel on minu 2 fb sõpra Tiiu Hemat ja Ivo Sosnitsky |
Aastaid tagasi oli Ivo sooviks väisata Lavassaare raudteemuuseuimi, sellel aastal pidime lõpuks selle soovi täide viima, kuid....Lihtsalt nii kurb, kui, et....
Sa olid, oled ja jääd!
Ja mul sündis Sinule pühendusluule:
....
/pühendusega Ivo Sosnitskyle/
Siis kui linnud
hommikuti äratust teevad
kui iga hapramgi lilleõis
ennast valgusesse sirutab
kui maa ärkab kevadesse
ihar ja puutumatu
siis Sina lähed
lähed Linnuteele
kaduvikku
et seal suunata meid
elavaid elusaid
ka Sinu sõnad on elusad
kajavad edasi
kõlavad edasi
sest Sa olid ja oled
nagu hea haldjas
kellel vargsi unetunnil
oli varrukast võtta
mõni hea soov
mõni hea sõna
mis jäi mis jääb
Inglitel on maapeal
oma rada käia...
23.04.2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar