Loetud sai Pärnumaalt, Uue-Varbla asundusest pärit menukirjanik Karl Ristikivi romaanitriloogia kolmas raamat "Surma ratsanikud." Muide, ta lõpetas ka Varbla 6-klassilise algkooli. No on ikka andekaid kirjanikke meil olnud! Ma usun, et ükski teine /vähemalt ei meenu/ Eesti kirjanik ei ole nii veenvat ja usutavat ajaloolist triloogiat, mille tegevus toimub 14. sajandil, kirjutanud. Kataloonia palgasõdurid sõdivad rüütlitega, toimub verine võitlus türklaste vastu, samas ei saa nad vahepeal isegi aru, kes kelle vastu sõdib, nagu sõdades ikka - vend venna vastu. Aga väga kosutav lugemine oli vahelduseks nüüdisaegsele Eesti kirjandusele, sest teist Karl Ristikivi kindlasti enam ei sünni ja ma usun, et nii head rüütli ja surma ratsanike romaani ka enam mitte. On ikka uhke tunne küll, et meie maal on elanud palju andekaid kirjanikke! Oma maa ajalugu võiks iga endast vähegi lugupidav eestlane tunda ja sellest lugeda, eriti just läbi oma rahva kirjanike käe läbi kirja pandud teostest. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Kroonikate triloogia ("Põlev lipp", "Viimne linn", "Surma ratsanikud") viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Katatoonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. 22. september 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar