Haigused ei küsi....

 See on vana tõde, et haigused ei küsi tulekuks luba. Valus tõde...
Täna hommikul sain kõne, kus selgus tõsiasi, et olen hüpertoonik ja diabeetik. Lisaks on mu kolesterool ülikõrge. Nüüd ma siis söön peoga tablette ja ootan oma saatust.
 Miks ma sellest avalikult kirjutan? Aga selleks, et te kõik läheks kontrolli, kui tunnete ennast halvasti. Lisaks olen ma inimene, kes peab mure endast paberile panema, kuigi viimasel ajal kirjutan vähe n.ö isiklikke blogipostitusi.

 Aga nüüd algusest....

Üleeile, ehk siis 8. mail külastas mind sõbranna, kes ise on diabeetik. Tal olid kaasas veresuhkru mõõtmise instrumendid, nii ma kohe avaldasin soovi, et tahan oma veresuhkru taset mõõta. Suur oli meie mõlema hirm, kui aparaat näitas, et veresuhkur on mul 19,9. Mõõtsime uuesti, siis näitas 19,1. Õnneks oli kolmapäev, mil mu perearst võtab vastu õhtu poole, nii ma talle helistasingi, sain aja eileseks, hommikuks kell 8.10.
Kurtsin oma muret (kirjutan kohe pikemalt mis mureks) ning perearst saatis mind analüüse tegema, minult võeti lausa 5 topsiku täit verd ning jäin tänast hommikut ootama, et oma saatusele vastu minna.
 Teate, väga raske oli eile hommikul jalgsi Perearstikeskusesse minna ja tulla, see teeb kokku umbes 4 km minu kodust. Läksin ju söömata ja joomata, suu kohutavalt kuivas ja väga nõrk oli olla....

 Alles detsembris olid mu näidud täitsa korras, veresuhkur oli 5,8 ja ka kolesterool oli korras. Ning vererõhk oli ka korras. Jõulude ajal vallandusid Germol lausa nii kohutavad epilepsiahood, et enne kiirabi kohale jõudmist oli Germo mu käte vahel suisa sinine. Siis ma haigestusin...hoidsin ju välisust lahti ka veel, et jaguks õhku. Germo hood saime kontrolli alla, haiglasse ei läinud, sest kiirabitöötajad arvasid, et ma saan ise paremini nende hoogudega hakkama jne...
 Ma haigestusin hullu köhasse suisa pooleteist kuuks. Köhisin ja rögastasin, köhisin ja rögastasin, rögastan siiani. Panin muidugi selle rohkem suitsu arvele, sest olen nikotiinik.
 Miks ma kahtlustasin endal diabeeti? Sümptomeid oli ja on liiga palju. Hakkan neid nüüd loetlema:

 1) viimase aastaga on tekkinud mu varbaküüntele küüneseen
2) organismis vohab pikemat aega pärmiseen, mis ei alla ühelegi ravile
3) põdesin (põen) kroonilist paradontiiti, mille tagajärjel langesid (või tõmmati) kõik alumised hambad suust, vaid 1 jäi alles. proteesid ei taha siiani istuda, tekitvad villid. lisaks lõi põletik lõualuusse. ja eelmisel aastal võtsin mitmeid kordi antibiootikume, mis lõhkusid mu mikrofloora, polnud abiks ka probiootikumid. antobiootikum raviv põletikus kohta aga lõhub kõik muu...
4) krooniline kõhukinnisus, vaid tablettide abil saan number 2 häda teha
5) valutavad pidevalt kõik liigesed ja lihased (diabeet, reumat ei leitud)
6) kohutav joogijanu ja suu kuivus pidevalt
7) tihe urineerimine, eriti veel öösiti
8) kaalu järsk tõus (sain kepikõnniga 30 kg maha, aga nüüd olen suisa 9,5 kg tagasi võtnud)
9) käivad igasugused erinevad isud peale, näiteks coca-cola isu, mida ma pole kunagi armastanud
10) kohtav väsimus, uimasus ja vatist olek
11) pistelised peavalud (surve meelekohtades ja kuklas)
12) aeg-ajalt süda läigib, isegi lõhnad ajavad iiveldama
13) üleüldine limaskesta kuivus ja ärritus
14) kogu aeg on külm, isegi siis kui elamises on 33 sooja
15) pidevalt olen näost punane, rajalt tulles naeran et sain tuult
16) ei saa enam kepikõndides rütmi kätte, väga raske on, jõuetus luis ja liikmeis, kuigi tahtejõudu on
17) hingeldan ja higistan iga liigutuse peale ning higihais on läinud spetsiifilisemaks
18) pean kogu aeg jälgima kuhu ja kuidas astun, jalad ei taha sõna kuulata
19) liigestele on tekkinud reumatunnused, mingid imelikud munad (aga reumat ei ole)
20) pikali olles, tekib kogu aeg mingi vastik röga...

 Ühesõnaga need on need sümptomid mis mulle hetkel meenusid. Võimalik et neid on veel. Aga kallid sõbrad, olge head ja minge kontollige oma vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli, enne kui on hilja!

 Täna ostsin välja oma rohud, võtan kokku 4 tabletti päevas kolesteroolitablette, hüpertooniatablette ja suhkruhaiguse...

 18. mail lähen endokrinoloogile, siis selgub millist ravi hakkan edaspidi saama, kas hakkan ennast süstima või jäävad tabletid. Seniks pean ennast hoidma, ei mingit kepikõndimist ega...sest mul on nii infarkti- kui ka insuldi oht.

 Jah, eile õhtul lausa kartsin magama jääda, tundsin surmahirmu. Tõsiselt. Elus esimest korda. Täna oli hirm kas jõuan apteeki ja tagasi. Jõudsin. Vahepeal väsisin ja istusin. Jõuetus kestab ja peas surub. Helistasin uuesti perearstile ning ta soovitas võtta vajadusel paracetamoli või dolmeni, ei iial ühtegi ibo-ga algavat valuvaigistit, sest need on südame surmad.

 Tüdrukud, esimesel võimalusel viin teile raamatud posti, aga praegu olen rangel voodirežiimil ja eile hommikul unustasin raamatud kaasa võtta. Palun vabandust!

 Ärge siis väga muretsege, kui ma siit pikalt eemal olen, ei jaksa eriti istuda ega liikuda, rohkem vegeteerin voodis. Ja ärge mulle väga helistama ka hakake, ma ei jaksa telefoni käes hoida. käsi sureb...Aga ise ma surema veel ei hakka, ravitsen ennast kenasti. Küll ma kosun.

 Järgmisel nädalal tuleb juba jalgel olla, sest 16. mail liigun naistearstile, 18. mail endokrinoloogile ja 20. mail mammograafile. Eks näis mis ja kus ja kuidas edasi asi kulgeb.

 Muresid on viimasel ajal väga palju olnud ja tegelikult olen juba paar nädalat justkui vatist olnud, eks igasugused üleelmised (just veel lähedastega) rõhuvad ja tekitavad sisemisi pingeid, millest sünnib stress ja siis juba immuunsus nõrgeneb.

 Süda pupaerdab, kobin kotile.

Hoidke ennest ja oma tervist!

hüpertoonia ehk kõrgevererõhutõve raviks

kolesterooli alandamiseks

veresuhkru alandamiseks

10. mai. 2019.a
Vana-Rääma