Sellel aastal ilmus kirjanik Heli Künnapasel lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks." Mina sain selle omanikuks täna ning võtsin raamatu kohe ka lugeda. Lihtsalt taas vahelduseks, sest mul on hetkel käsil ühe tõsisema raamatu lugemine, sellise tellise paksuse romaani.
See on 18. raamat, mille olen Heli raamatutest läbi lugenud. Neid on tal ilmunud ilmselt 19. Tegelt "Lõpupidu" ilmus kordustrükina, teeb kokku 20. Lugemata on mul veel vaid see rikkuse teemat puudutav raamat ja seda mul kodus ei ole ka.
Väga hariv lugemine oli. Teema rõhub sellele, kuidas lapsed kipuvad kambavaimus olles kellegi üle naerma, seekord juhtus naerualuseks olema karupoeg Lukas, kes teatas, et tahab saada viiuldajaks. Sõpradele tundus see unistus utoopiline ja naljakas. Nad ei kujutanud ette kuidas suurte ja töntside näppudega karupoeg viiulit mängib. Või oli selle naermise taga kambavaim? Seda saad lugedes otsustada.
Tihtilugu ongi elus nii, et me kardame kiivalt teiste reageeringut, kardame naerualuseks sattuda ning see ei lase meil omi unistusi tõeks teha. Võtame näiteks koolikiusamise teema. Tihti on nii, et kamp, kes koolikiusavad ühte kaasõpilast, teevad seda kambas olles. Kui mõni kambajõmmidest jääb kiusatavaga kahekesi, on ta vagam kui vesi. Temas puudub julgus.
Tihit tunneb inimene ka alaväärsuskompleksi, ta kardab hüpata pea ees jõkke jne...Sõltume liiga palju teistest ja teiste arvamustest, seega elame teiste elu.
Väga eluline ja õiglane lasteraamat. Ka õpetlik. Kirjutatud väga sorava tekstiga ning Jana Valge imelised illustratioonid on kirsiks tordil.
Aitäh, kallis Heli!
Raamat läheb taas eriliste raamatute riiulisse.
 |
| imelised illustratsioonid |
 |
| pühendusega :) |
8.mai. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar