Jah, ma olen taas rajal!
Kui sa oled ikka mitu nädalat rajalt maas ja seda ei korva ka mitmekilomeetrised jalutuskäigud, näiteks kesklinnast koju, tuleb rajale minna. Tõsi küll, täna hommikul jalutasin ma, lisaks rajatamisele, ka kesklinnast jala koju, sest liikuma peab ja ma tõesti tundisin sellest kõigest puudust.
Umbes poolteist nädalat on minu elust kaudselt kadunud, aga ma olen taas inimene.
Kuigi me läbisime täna kõigest 4 km, on enesetunne ikka ülihea. Ega ma hetkel veel pikemat maad ei tohigi kepikõndida ja see 4 km tegelikult väsitas parajalt ära ka, sest jube lämbe ilm oli, jõud, õhk ja vesi said otsa. Nii me tagasi tulles Ave juurest läbi põikasimegi, Ave andis teise veepudeli ka juurde. No ma võtsin vaid ühe pudeli kaasa, aga olime ju rajal neljakaesi ja naabrikoer Nublul tekkis ka janu.
Kohati hakkasin rajal tuikuma, aga kõnnikepid olid suureks abiks. Ja vibra tuli ka sisse, nagu oleks ise trimmerdanud, mille Ave just lõpetanud oli ja tudises samuti. Aga praegu on kõik ok. Isegi nohu taandub. Olen tegelikult nejlandat päeva nohune ja hommikul ei olnud isegi häält, aga praegu on kõik ok. Ega koduseinte vahel paremini ei parane. Lisaks ärkasin ma juba kell 7.10, uni läks lihtsalt ära, hakkasin hommikuputru keetma ja juba kell 10.00 oli Mai apteegi majas endokrinoloogi õe vastuvõtul. Kaaluti, mõõdeti kehamassi indeksit, tutvustati toidusedelit ja ma sain taas targemaks, sest õde tegi tõesti kõik puust ette ja värvis punaseks ka.
Rohkem enese jaoks lisan siia ka on diabeetikupäeviku väljavõtte, olen siiski iga päev oma veresuhkrut mõõtnud, sest kui ka juba hommikuks on see vaid 6,0, saan ühest diabeediravimist priiks. Ja ma olen kindel, et see aeg ei ole enam mitte mägede taga, sest mu näidud on juba praegu väga head. 5,1 oli enne õhtusööki.
Täna tabas mind mitu üllatust. Maist bussile minnes kohtusin Margusega, keda polnud tõesti ammu näinud. Ma ei ela ju enam Mais, nagu aastate eest, kui me tihedamini kohtusime. Sõitsin üle aastate seda liini ja ennnäe imet, Margus Oopkaup oligi bussis! Ja nii ta naeratas meile kõigile. Margus on ikka tegus, läkski tööle, ikka lavastab ja töötab usinasti. See oli armas päeva algus.
Ühesõnaga, ma peaksaktiivselt liikuma vähemalt 3 päeval nädalas ja 50 minutit järjest, aga võin ka igal päeval liikuda, umbes 30 minutit. Homme on juba uus päev. Eks näis mis siis juhtuma hakkab. Mina kavatsen igatahes terveks saada ja oma harrastust edasi harrastada.
Ahjaa, 2 kg olen nüüd taas kergem.
Olge teie ka terved!
Fotod:
 |
| väike poose enne rajatamist... |
 |
| sõudja veel... |
 |
| rada, mu rada, kallis... |
 |
| jõerannas on ka juba rahvast... |
 |
| ikka neljakesi, 2 km läbitud... |
 |
| džunglis :) |
 |
| Agape juures Germo, Nublu ja Maarja |
 |
| minu viimaste päevade veresuhkru näidud |
 |
| toidud mis ei vaja süsivesikute arvestamist |
 |
| ohtlikud süsivesikud |
 |
| armas üllatus bussis - Margus Oopkaup |
 |
| ... |
 |
| ... |
21. mai. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar