Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
pühapäev, 15. märts 2026
SKVOTTERID - Hugo Vaher
Loetud sai Hugo Vaheri romaan "Skvotterid." See on antud autori 15 ilmunud raamatust 3. mille olen läbi lugenud ja eranditult kõik 3 on mulle väga korda läinud. Sestap mõte liigub juba tema järgmise raamatu lugemise suunas. Väga haarav, tempokas, põnev ja kriminaalsete ja ajalooliste sugemetega romaan, mida nõrganärvilistele ma lugeda ei soovita. Kui te soovite teada, kas mulle miski ka selles raamatus ei meeldinud siis vastan jah, sest autor rõhutab väikekodanlust ja ise jääb kirjutades väikekodanliukuks selles suhtes, et tegelaste maailm muutub ühtäkki väikseks ja piiratuks. Kui raamatu algul saame teada, et iga tegelane õpib neist erineval erialal Tartus, siis pärast ei ole enam juttugi sellest. Mitte ütegi vihjet isegi loengutes kohal käimistest. Selles osas ma väga pettusin. Tõsi küll, peategelane alles õpib õigusteaduskonnas, aga kogu raamatu vältel saab ta vägeva praktika, aga see on ka kõik, kahjuks. Muus osas jään enda juurde, raamat väga-väga meedib, sest tegevust jagub, ei hakka igav, ei teki tunnet nagu oleks tahetud sõžeed pikemaks venitada. Domineerivate tegelaskujude karakterid on hästi välja joonistatud, sestap läks nendega tutvumine kergesti. Ma isegi tundsin selle vana maja lõhna ja kodutu mehe mustuse haisu. Hugo Vaher (see on ta kirjanikunimi) kirjutab väga hästi, ma julgen soovitada ning lähen peagi ta järgmise raamatu jahile. Aitäh! Ja nüüd raamatu tutvustus ka. „Skvotterid” on kaasahaarav noorsooromaan, mis sobib nii noortele kui nooremeelsetele lugejatele.
Hando on just gümnaasiumi lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Tartus endale elukohta otsides jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.
„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi.
„Mida peatükk edasi, seda põnevamaks sündmused lähevad. Mängu tulevad politseinikud, uurijad, toimub pussitamine, noori rünnatakse ja nad on sunnitud põgenema. Põgenemise käigus satuvad sõbrad vägagi hirmsale leiule. Sündmused arenevad kiirelt ja kulminatsioon on põnev…” – Marko lastekas.ee blogis. 15. märts 2026. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar