FÖÖNIKSI VIIMANE LEND - Helen Käit

Tahaks öelda, et sellest sarjast, aga see oleks vale. Ütlen siis teisiti, mul on peaaegu ühtemoodi kaantega (sellega sarnaseid) riiulis juba 13. Need kõik on Tänapäeva romaanivõistlustel märgilisele kohale tulnud teosed. Muljeid jagub äärest äärde. See on üks neist raamatutest, mis mulle korda läheb ja mille lugemist ma nautisin ning mõne õhtuga ka läbi lugesin. Jutt on sorav, haakuv, edasiviiv, ei veni ega nämmuta ühel kohal. Kui kogu aeg midagi toimub, on raamat minu jaoks korda läinud ja hea. Olgugi, et sellel romaanil on eriline sisu, aga tegu on romaaniga, minu lemmikžanriga, mida ma ei väsi kordamast. Erilisuse annab sellel teosele tõik, et iga peatükk võtab ette ühe tegelastest, laseb teda peensusteni tundma õppida, siis võtab järgmise prototüübi ja järgmise. No väga hästi toimib nii raamat, kutsub lugema. Seega oli see väga hea vaheldus eelmise raamatu lugemisele. Ja teos on ka ära märgitud sealsamal romaanivõistlusel, millest ennegi pajatasin. Ühiseks nimetajaks on lend ühes lennukis, kus ernevast rahvusest tegelased tutvuvad, hakkavad oma lugu jutustama. Millega kõik lõppeb või ei lõppe, sellest loe juba ise, ma ei raatsi midagi ette reeta. Hea raamat on. Kolm erinevast rahvusest, erineva vanuse ning elusaatusega naist – eakas hispaanlanna, noor eestlanna ja plikaohtu sakslanna –, istuvad Barcelonas lennukile, et lennata Saksamaale. Saatuse tahtel kõrvuti istuma sattunud naised otsustavad lennuaja lõbusamaks muuta ning räägivad üksteisele lugusid oma elu olulisematest ning meeldejäävamatest seikadest, alates varasest lapsepõlvest kuni kõige värskemate juhtumisteni välja. Paralleelselt jutustatud lugudega arenevad sündmused lennukis aga omasoodu, võttes ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning liikudes seejärel kindlalt, ent vääramatult vältimatu lõpplahenduse suunas. Helen Käit on üks neist autoritest, kes alustas oma kirjanikukarjääri lasteraamatutega, mis pälvisid mitmetel võistlustel auhinnalisi kohti. „Fööniksi viimane lend” on tema esimene täiskasvanutele mõeldud lugu. Romaan sai ära märgitud Tänapäeva 2016. aasta romaanivõistlusel. 27. märts 2026. Vana-Rääma