LIBLIKAS ÕLAL - Marje Ernits

Loetud sai Marje Ernitsa novellikogu "Liblikas õlal." Pean tunnistama, et ma ei teadnudki, et kirjanik Ernits ka novelle kirjutab, aga samas ma üldse ei imesta, sest novell ongi natuke nagu lühem romaan või pigem jutustus. Tegelikult kirjutabki Ernits jutustusi, mitte romaane. Jälle see žanrimääratlus, aga need kõik ongi erinevad žanrid ja ise romaanikirjanikuna oskan vahet teha. Ma ikka püüan ka kunagi mõne jutustuse ehk valmis kirjutada. Novelle olen väga-väga palju kirjutanud ja nendest ka niiöelda meestesarja välja andnud. Aga see selleks, tulen nüüd tagasi Ernitsa novellikogu juurde. Neid jutukesi läbib ühine teema, aastaid kestnud koroonapandeemia, millest kaasaja kirjanik ei saa üle ega ümber, tean omast käest. Ehk siis ma nimetaksin seda teemat antud raamatus ühisnimetajaks. Aga Ernitsa käekiri mulle meeldib, ta jutustab nii tõetruult oma jutukesi, et jäädki uskuma, et kõik need lood on päriselust otse maha kirjutatud. Kahjuks ei ole mul ühtegi Marje Ernitsa pühendusega raamatut kodus, sest pole olnud au temaga kohtuda, kuigi mõne aasta eest oli tal Fb konto ja kirjateel suheldes sain teada, et ta ise oma raamatute müügiga üldse ei tegele. Olen läbi lugenud Ernitsa mahukast raamaukogust tänaseks 13 raamatut ning õnneks on mul öökapil neid veel ootamas. Vähemalt ühe Ernitsa aastas kavatsen läbi lugeda, kuigi alati loen rohkem, aga Eesti produktiivsemal naiskirjanikul on neid ka väga palju ilmunud, vist suisa üle 50. Väga tubli kirjanik ja andekas kunstni ka! Soovitan siiralt ka sinul tema loominguga tutvust teha! Ja nüüd raamatu tutvustus ka: Meie elu oli pikka aega ilus ja kerge kanda – see oli nagu liblikas õlal. Kuid miski siin elus ei püsi igavesti … Kogumik „Liblikas õlal“ koosneb tosinast novellist, mis kõik on omavahel seotud, sest jutustavad inimeste elust (ja surmast) koroonapandeemia ajal. Samas ei ole need kurvad ja masendavad lood, küll aga nihkes, nagu ikka, kui negatiivset tulemust hinnatakse positiivsest ülemaks. Raamatust leiab nii tõsiseid ja mõtlema panevaid (nt „Liblikas õlal“ ja „Esimene viimane suudlus“) kui ka humoorikaid ja ootamatu puändiga jutte („Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“). Kõiki novelle ühendab aga Marje Ernitsale omane ladus jutustamisstiil ja hea inimeste tundmine. 7. märts 2025. Vana-Rääma