Külm ja tuuline on ning vesi on kaldaga triiki. Prrr, puhus paksust jopest läbi! Aga 9 km kepikõndi sai tehtud. Ootan nii Rääma silla valmimist, siis saab taas otse oma aastaid sisse tallatud rada liikuda, no ja siis on veel võimalusi juures, üle valmiva silla kesklinna ja tagasi. Rääma ehk valmiva sillani on minu kodust 1 km. Muide, siin Rääma poolsel rajal on vaid 1 katusega puhkeputka tee ääres, vaid üks koht kuhu saab pugeda rajal sporti tehes näiteks vihma eest peitu. Kahjuks teise asemel on nüüd tühjana seisev kiik. Mõnel üksikul korral olen seal kiikunud, ebamugav. Loodan, et see varjualune jääb ikka Papiniidu silla juurde alles või ehitatakse selle asemel vähemalt uus. Muid pinke on mitu tükki, aga katsusealuseid rohkem polegi. Homme teeme rajalt pausi, ootan soojemaid ilmasid, täna oli jõhker tuul lagedal, Germo tahtis mitu korda juba ringi pöörata, andsin isegi talle võtme, et mingu koju, aga tuli ikka kaasa. No ega ma teda nagunii üksinda poleks koju lasknud tulla, sest ta vajab siiski 24 h järelvalvet. Ootan nii juba seda aega, et ei peaks ennast talvejopesse mässima ja nagu kubujuss sportima, aga praegu peab, sest muidu ma lihtsalt külmun kringliks. Nüüd lähen teen tule pliidi alla ja naudin toasooja, sest peale enda liigutamist on enesetunne ülimõnus. Minge ja nautige ka liikumist! 17. märts 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar