Loetud sai Ave Alavainu romaan "Prügimägi," mis on Faatumi romaanivõistlusel äramärgitud teos. Kuidas meeldis? Noohh... kui ma oleks selle lugemata jätnud või lugemise pooleli jätnud, poleks ka midagi hullu olnud. Hetkel on pigem selline masendav olek, nagu oleks ise prügihaisust ja alkoholist läbi imbunud. Õudne! Kohutav! Vabandust, aga just sellise tunde ja meeleolu see raamat tekitas. Kogu süžee tiirlebki prügimäe ümber ning kogu aeg käib pidev joomine, mitte midagi harivat ma siit küll ei leidnud. Jah, peategelane, kes on kohe-kohe resile sõitmas, kus tegu pole puhkusereisiga, vastupidi, kaotab kilekotti pandud käsikirja ning läheb koos prügimäekollidega seda otsima. Nendega ta joob koos, magab ja ... no vastk, väga vastik lugu. Rõlge, nilbe ja madal. Ausõna. Olen läbi lugenud ka samal aastal Faatumi romaanivõistlusel äramärgitud raamatu "Abitu" Kati Murutari sules, see on hea. Aga antud raamatut ma ei soovi kellelegi lugeda ja mina sain suure pettumuse osaks. Ju pidin selle läbi lugema, aga see on üks halvemaid raamatuid, mida lugenud olen. Ma ei ütleks, et käekirigi hea oleks, vastupidi. Niisiis ...14. märts 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar