Ja loetud sai Pärnu kultuskirjaniku Elisabeth Aspe kahest jutukesest koosnev raamat "Ennosaare Ain. Anna Dorothea." Aspe lugudes on avaldatud raamatuna vähesed, vast 5 vaid, kuigi ta kirjutas neid lugusid rohkem. "Anna Dorothea" viib meid suisa 18. sajandisse, Põhjasõja aegsesse Eestisse, täpsemalt ikka Pärnusse, millest kõnelevad mõlemad antud raamatus olevad jutukesed. Ja see raamat, mille mina loetud sain, on trükitud aastal 1984. Esimene jutustus "Ennosaare Ain" viib meid sajandi tagusesse Pärnusse, no vast aastatesse 1908-1910. sest Elisabeth Aspe lahkus ise 1927. aastal. Muide, Vana-Pärnus, mitte kaugel Siimu sillast on ta mälestuspink, mida olen palju jäädvustanud ja kus ka mõne päeva eest taas käisin. Oma linna kirjanikud on minu eelkäijad ja minu jaoks suurkujud, kellele mõtlemine paneb juba tibutagi kandma. Nii ka Aspe puhul. Muide, ma ei julge väga kindlalt väita, loodan vaid, et ehk elab nende suguvõsa vaim ka meie majas, sest meie maja omanik on ka Aspe nimeline inimene, kes küll elab Rootsis, aga mine tea, ikkagi Pärnu ja... ma tahaks nii loota ja mitte üksnes ei tahaks, ma loodangi, et ... ;) Väga põnev lugemine oli Pärnu ajaloost, Sauga mõisa ümbrusest ja ka Pärnu linnast, kalmistust jne... Sauga mõisa varemete vahel oleme meiegi korduvalt käinud ja miski kutsub tagasi. Kahjuks on vaid lagunenud varemed nendest järgi. Kirjanik Elisabeth Aspe on pärit Vana-Pärnust ja ta on maetud Vana-Pärn kalmistule. Ja nüüd väike tutvustus ka raamatukaupluse lehelt: Kaks eesti kirjandusklassiku Elisabeth Aspe (1860-1927) ajaloolist jutustust, mida ühendab ühine tegevuspaik -- Pärnu ja selle lähim ümbrus. Kirjaniku peateos «Ennosaare Ain» loob pildi esimeste eesti haritlaste kujunemisteest teoorjuse ajal. «Anna Dorothea» tegevus toimub aga hoopis kauges minevikus, XVIIII sajandi esimesel poolel, mille kirjapanekuks on autor inspiratsiooni saanud ühest vanast maalist. 12. märts 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar