Meie teekond

  Peale Westoffhauseni häärberit (kirjutasin sellel nädalal lausa 7 peatükki) kulus väike vaheldus ära. Aias on hetkel ohtralt lilleilu ja suvesooja. Ja üks naabrikiisu on kuidagi väga sõber. See ilu paneb lihtsalt nostalgitsema ja luuletama. Siin ta on:

MEIE TEEKOND

istun aias ja

kuulan retromuusikat

aeg vaatab minuga tõtt

hallid salgud tukas

naerukurrud suul
ja nostalgia meelis

istun ja mõtlen möödunuile
mõtlen ajale mil lapsena
talu ukse ees sai
lintmakilt kuulatud lugu
kollased juuksed
rohekas kleidike...
sai kleidisaba keerutatud
kuresaapad jalas
ja tedretähnid näos
mõtlen lapsepõlvele

...

istun aias ja
kuulan linnulaulu
tuul silitab mu juukseid
nagu tookord kui
öö hõredad sõrmed
esmakordselt meid liitsid
kui elu meid välja valis
sind ja mind valis meid
ühte rada tallama
kuid see rada on endiselt
roheline ja tallamata
see on vaid meie rada
meie teekond
okkaline ja ilus
kuid kordumatu

olen täna sinu jaoks
rohkem olemas
kui eile


20.06.2015.a.
Piiri