Siis, kui tuttavad jaanituledele minekuks ennast valmis panevad või nädalalõppu naudivad, naudin mina endiselt kirjutamist. No elan jah paralleelmaailmas ja ei saa siit välja. Aga kas ma tahangi? Püsin endiselt Westoffhauseni häärberis! See on siis juba 10. peatükk. Head lugemist!
10.peatükk
Naabrimemmest Miraldast ja Mari- Liisist olid head sõbrad saanud. Mari- Liis elaski nüüd Miralda juurse ja talle tundus, et Marelle on selle üle õnnelik, et oma tütrest lahti sai. Nii oli Marellel võimalus külalisi võõrustada mis kell iganes. Pealegi ei kulunud tal senitigi söögi peale, kuna ta oli selline joodik, kes tsüklisse sattudes unustas söömise üldse ära. Mari- Liis pabistas küll, et sellest võib suur jama tulla, kuna võimujürgrite käsu kohaselt pidi ta ema juures elama. Miralda- memm, kes oli siiani Marellet justkui oma tütreks pidanud, lubas omad trumbid Mari-Liisi kaitseks välja tuua, kui seda peaks vaja minema. Oli ju tema see kes teadis millist elu Marelle tegelikult elab. See naine ei väärinud Miralda arvates üldse ema tiitlit, kuna talle olid tähtsamad mehed ja alkohol.
"Minul pole mitte midagi karta. Kaugel seegi aeg enam on, kui ma kõrvad pea alla panen. Tüdruk, tead, ma ütlen sulle, ära sa liiga kaua ka kavalere vali, muidu võid kõigist ilma jääda. Ei, ei, ma ei pea praegust hetke silmas. Sa oled tubli tüdruk ja loodetavasti lõpetad enne kõik koolid korralikult ära. Pean silmas ikka seda aega, kui oled täiskasvanuks saanud ja aeg oleks mehele minna. Vabandan oma vanamoodse mõttemaailma eest, aga meie ajal oli see tava au sees, kuigi tänapäeval tahavad paljud enne karjääri teha ja lükkavad emaks saamise keskikka. See ei ole üldse hea, siis hakkab ka juba naise organism väsima ja ei tarvitse terveid järglasi saada, või on õitseaeg möödas ja tuleb rasestumisega probleeme ette. Naine on kõige viljakam ikka kahekümnendates eluaastates. See vanus oleks õige aeg emaks saamiseks. Näe, minul oli kosjalisi kunagi, omal ajal, lausa jalaga segada, aga uhke ja nõudliku tüdrukuna oskasin nad kõik eemale peletada ja nüüd ma siis elangi oma uhkes üksinduses. Võibolla oleks minust saanud mõne uhke mõisa proua, või koguni lossidaam, aga valisin liiga kaua.Üks minust palju eakam mees, saksa päritolu häärberi omanik oleks peaaegu mind ära kosinud, aga seal häärberis kummitas ja minu poolt jäi asi katki. Ma kardan siiani kummitusi. Küll ei meeldinud mulle mõne mehe vuntsid, küll nina, küll tundus mõni kavaler liiga lapsemeelne minu jaoks. Ühte ma ütlen, saagu sinu valikul määravaks ikka noormehe sisemine ilu. Vuntsid saab ju maha ajada ja poisid ongi kauem lapsemeelsed. Tüdrukud küpsevad varem ja saavad ka varem täiskasvanuks. Ja no mis see nina suuruski loeb, kui nüüd tagant järgi mõtlema hakkan. Pigem on kole vaadata, kui mõnel mehel on naiselikult peened nöojooned, aga seegi pole enda teha ja sellepärast ei tohiks valikuid tehes väga välimusele rõhuda. Tänapäeval tuleb veel eriti ettevaatlik olla, kuna ühsikonda oleks tabanud justkui uus katk. Kellel vähegi rahakotirauad kannatavad, see ennast ümber lõikab. Pealegi on meie ühiskond lõhestunud ja liiga palju eksisteerib kapipedesid, kes varem või hiljem kapist välja tulevad, kuna läänelik elustiil on nad julgemaks teinud. Vanasti elatigi elupäevade lõpuni vaid selle teadmisega. Mitte, et see just hea tunne neile oleks, aga austust peremudeli vastu oli rohkem. Vahel on sihuke tunne, et nad on seksuaalenamused, mitte enam vähemused. Ja siis veel need pagulased. Oh heldeke, ei taha mõeldagi mis meie ühiskonnast tulevikus saab! Loodan, et minu silmad seda enam ei näe! Eestlane lihtsalt sureb välja. Kunagi pääsesime nõukogude liidu ikke alt, kunagi küüditati meid Siberisse, aga nüüd on asi veelgi hullem. Meid vasrti enam ei olegi. Pole ka ime, kui meid taas loomavagunitega minema viiakse. Neil ju kerge seda teha, eestlasi on oma maale vaid ju käputäis järele jäänud. Päälinna pääle ei tasu üldsegi mõelda. Naabermaja Kati, kelle kooli ajal juba peakest ei olnud, kes lihtsalt kooli kuidagi läbi vedas, läks ka päälinna uhket ja põnevat elu otsima. Lõpuks oli ikka kodulinnas, raske puudega pereema turjal tagasi. Suurlinna rambivalgus meelitab tihti väikeste provintside noorukeid oma tuledega. Nii Katigi päälinna ühes kaubamajas endale koristaja koha sai. Naiivse ja rumala tüdrukuna langes ta üsna tihti meelituste õnge, sest ööklubidest said tema lemmikud kohad. Küll käis ta kodus emale näitamas ühte potensiaalset kavalerikandidaati, küll teist, küll kolmandat, kuni lõpuks pruunlasest beebiga ema kaelale elama tuli. Naiivitar oli esimese hooga arvanud, et tited on sünnitusmajas segamini aetud, kuid nii see ei olnud. Alles siis meenus talle kuidas ta ükskord ööklubis ühe negriidse rassi esindajaga tuttavaks sai ja üsna ruttu pildi eest kaotas, kuni ärkas hotellitoas muukeelse mehe kaisust. Pärast pajatati ajalehtedes, et päälinna ööklubides tuleb ettevaatlik olla, kuna võõramaa mehed pidavat seal blonde Eesti tüdkukuid jahtima ja neile silmatilku kokteili sisse panema. Silmatilgad aga koos alkoholiga pidid pildi eest viskama. Oh sina helde aeg küll! Sellepärast tasuks juba ettevaatlik olla. Hea, et Kati üldse ellu jäi. Aga mis tundega ta oma mustanahalist tütart küll kasvatab, kui teab, et see on vägistamise tagajärjel eostatud?Küll oma tütar, aga...kena lapsuke on muidu. Ega tema ju ometi oma ema pattudes süüdi ei ole. Aga lehtsaba Kati noolib juba uusi väljamaa mehi, ise irvitades, et tõmmude mestega tulevad ilusamad lapsed. Ei tema sellest õppust võtnud. Kahju on tema ratastoolis emast, kelle turjale Kati sujuvalt Amanda- Ly kasvatamise veeretas. Mai siin maintsesin ühte aiamaanaabrit, et kutsugu oma tütar Rootsist kodumaale ikka tagasi. Elab teine seal Malmö linnas, mis kubiseb pagulastest. Iga päev langeb palju valgeid tüdrukuid nende ohvriks. Alles hiljuti pajatasid lehed Malmö ühes pubist töötanud valgest neiust, kelle murjanid olid halastamatult, toore jõuga tapnud ja ära tükeldanud. See on kohutav, mis toimub! Eesti naistel, eriti blondidel on raske elada maailmas kus murjaneid on ühiskond täis, sest viimased on nagu kärbsed meepotil, et saaks mõne valge neiu ära moosida. Olgu Eesti mees milline tahes, olgu introvertne või kidakeelne, naputagu või keskmisest rohkem, aga ta ei ole vähemalt nii julm. Muidugi on erandeid, aga ise tuleb sisetunde järgi tunda kes on õige. Mina olen juba vana inimene, aga mul on valus vaadata valget tütarlast musta mehe embuses. Antagu mulle andeks, aga mul on tõesti valus. Samas on mul ka valus mõelda, et albiinoneegrid on määratud hukule. Mille poolest nad negriidse rassi silmis siis halvemad on? Kas see ei näita neegriidse rassi vaenulikust valgete vastu? Miks muidu albiinoneeger neile nagu loodusõnnetus on? Igas ühiskonnas on paraku omad reeglid ja kombed. Mõnes karmimad, mõnes leebemad. Annaks jumal, et Eesti tüdrukud türklaste õnge ei läheks! Katsu sa Türgist peale abielu karile jooksmist koos lastega ja eluga tagasi naaseda. See on väga pikk ja valulik protsess, mis vähestel, üle käbide ja kändude, õnnestuda võib. Lapsuke, ma ei taha sulle rassistina tunduda, ma vaatan lihtsalt tõele näkku ja räägin elukogemustest ja teadmistest. Loodan siiralt, et sinust saab korralik Eesti pereema, kelle lapsed sünnivad ja kasvavad ikka kodumaal. Kõike seda rääkides ei ole mul plaan sind ära hirmutada. Oled pigem selle väikese ajaga mulle väga kalliks saanud ja hoolin sinust väga!"tõmbas Miralda-memm sellega oma jutu kokku.
"Ohh, jäin nüüd pikalt jutustama! Panin ennist ahjuprae jahtuma, nüüd on paras aeg sööma minna," avastas memm äkki ja juba nad lasidki ahjukartulitel ja mulgikapsal hea maitsta.
"Tead tütreke, meie siin sööme sealiha, aga indud võivad näiteks mõelda, et jubedad inimesed need eestlased, söövad sellist jälkust. Aga meie, põhjamaa rahvas, meie organism vajab loomset rasva. Nii nagu lihagagi, nii ei tohi ühegi toidu söömisega üle pingutada. Mina olen seda meelt, et igasusgused taime- ja toortoidud dieedid, ilma loomsete rasvadeta toidusedelis, on kurjast. Vaielgu igasugsed dieeditajad mulle vastu, kui tahavad, aga aegade algusest on seapraad ja mulgikapsas eestlase laual olnud. Inimsed, kes on kasvanud, tänapäeval moodase keeles väljendades, ökotoidul, on palju tugevamad ja tervemad, kui need kes igasuguste dieetidega liialdavad. Udarasoe lehma piim on juba luudele ja liigestele lausa vajalik. Ärgu tulgu keegi mulle rääkima, et piimatooted on kurjast! Jah, tänapäeval on pigem kurjast see, et toitudesse topitakse topingut ehk säilitusaineid ja just see teeb kvaliteettoidust rämpstoidu. Muidugi teine lugu on nende inimestega kes piimatooteid ei talu, nendest saan ma veel aru. Mina ostan oma toidud otse taluniku käest. Korra nädalas käib ta naaberuulitsal oma talutooteid müümas. Tema käest ostetud puhas ja mürgivaba piim säilib külmkapis lausa nädalajagu päevi, ilma, et tilgastuks. Ükskord, kui talunik oli haigestunud, tõin ma poest pakipiima, mis viie päevaga külmkapis haisema läks. Sellest oli saanud roheline ollus, mis ajas lausa öökima. Ka liha ei osta ma kungi ei poest ega ka mitte turult. Ikka taluniku käest. Iial ei või teada kelle liha nad turul sealiha pähe müüvad. Ja poest ostetud liha ei kee ega küpse iialgi pehmeks. Me ei tea kunagi ka kui kaua poest ostetud liha ühest sügavkülmast teise on loobitud. Pannakse aga uus säilimiskuupäeva silt külge ja läheb müügiks. Nii tehakse, tean kindlatest allikatest," ei saanud memm korralikult ka süüa, kuna elutarkusi tuli ja Mari- Liisile jagada.
Mari- Liis pesi peale söömist kenasti nõud ära ja hakkas tualettruumi minema, kui põrkas koridoris kokku purujommis Marellega.
20.06.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar