Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
esmaspäev, 7. august 2023
Veidike tervise teemadel
Täna käisin perearsti juures, nagu ikka käiakse ja mitte niisama vaid tervise pärast. Eks paar nädalat on mu vasak põlv, mis üle 3 kuu tagasi bussiõnnetuses kannatada sai, tundlik ning valutab. Nagu ma arvasin (ja mõnigi mu sõber samuti) teevad liiga põlve närvid ehk siis käib nende taastumine. Sain peale uued ravimid ning edasisest ravist, kui palju ja kui kaua ma neid tarbin, sellest ma ei räägi. Olen ühenduses perearstiga, keda ma usaldan 100%, sest tegu ongi endise neuroloogiga ja üleüldse targa arstiga. Ja sõbrakesed, te ei pea muretsema, et ma liigun. Liikumine on just vajalik, lihtsalt liigun natukene vähem või jagan kilomeetrid kahte päeva ossa, aga liikuma peab. Nii taastuvad närvid, lihased ja liigesed. Pigem on paigal istumine iseendale karuteene tegemine. Kõik on kontrolli all. Kõik mu analüüsid on ka korras ning nüüd olengi kõrgvererõhutõvest ehk hüpertooniast prii, juba kuu aega ei tarvita ravimeid. Põlv pidavat aga suisa aastajagu päevi taastuma, see on praegu selline periood, kus tunnen ennast natuke ebakindlalt ja see on loomulik. Õlaliigese murrust on tänaseks üle 7 kuu möödas, nüüd saan juba veidke aega ka paremal küljel magada. Ma olen kannatlik ja küll ma taastun. Jah, sügisene plaan - Jaansoni jooksule kepikõndima minna - jooksis küll liiva, kuid ma ei heitu, iga asi tuleb meie ellu just siis, kui on selleks õige aeg. Lisaks sain ka kiita, et mu liigne nahk ei ripu ning just liikumine aitab selle veninud naha taastada. Ilmselt ei vaja ma ka operatsiooni siis, kui kaal oma langemise ära langenud on. Lihtsalt hetkel ma pean veidikeseks ajaks kirjastamistööd kõrvale lükkama, sest ravimid ei lase adekvaatselt mõelda ja tegutseda. Tervis eelkõige, sest kui ikka tervis lonkab siis on see märk, et ennast tuleb esiplaanile seada. Ärge muretsege, mu kallikesed, küll m tõusen nagu fööniks tuhast ja tegutsen edasi, vastasel korral poleks see ju mina :) Aitäh, sõbrakesed! Muide, see lammas seal pildi üleval nurgas, teda ma e tunne ja mul pole õrna aimugi kuidas ta sinna sai :) 7. august 2023.Vana-Rääma. P-S. Kas teie jääte bussi ootama, kui 15 minutit on väljumiseni aega? Mina küll ei jää, liigun järgmisse peatusesse.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar