Rada 269. päev

Ega kui kell 22.15 tuleb see õige tunne rajale minna siis tuleb minna. Vastu ööd meikima enam ei hakanud, sestap valisin teekonna, kus liikleb vähe rahvast sellisel kellaajal. Nojah, Tallinna maaanteel ju autosid ikka vurab, aga tühja sellest. Ja foto reedab ka seda, et ma hakkan vanuigi näost suisa pruuniks minema, müstika! Tegelikult põlesin Rääma Rahva Oma Päeval ära, kuigi olin viludas. Täna kulgesime siis mööda Tallat Härma kaubahoovi juurde, sealt alla kus teeviit näitas Pärlimõisa tee, sealt vasakule. Üritasime ühe istepeatuse teha, aga jubedad reaktiivid (no meenutasid ülesöönud maa mesilast) lendlesid me ümber ning peale vee joomist liikusime edasi. Sauguamõisa teed pidi kulgesime lennujaama suunas, et oma 4 km täis saada, saime veidi üle ka. Sealt siis Voorimehe tänavale, Voorimehest Tallale ja kodus me olemegi. Tunnen endas meeletut energiatulva, nagu alati peale kepikõndimist, olgu rada kui pikk või lühike tahes. Ahjaa, lisan siia ka oma koduukse esised lilled, need mille 18. aprillil seemnest panin, hetkel niiiiiiiii ilusasti õitemeres. Olen õnnelik, olge teie ka! 11. juuli. 2022.a. Vana-Rääma