Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
kolmapäev, 7. veebruar 2024
Jaansoni rada 436. päev
Niikui niuhti 13,1 km ja 21 500 sammu tehtud! Täna oli õnneks see päev, mil Germo oli minuga nõus pikemat rada läbima. Eks ma kogu aeg küsin tema käest ka, arvestan temaga. Olime niigi mõned päevad niiöelda koduarestis, sest Germol oli kaelaradikuliit, aga saime jagu ja ma määrisin ta kaela omatehtud kuldvuntsi tinktuuriga. Kõigepealt oli vaja mõned asjad korda ajada, siis kulgesime postimajja, ports raamatuid sai posti pandud ning edasi kulgesime Esplanaadi ja Supeluse tänavala, sest osad raamatud viisin sinna uutele omanikele. Oleks ma teadnud, et me nii pika maratoni ette võtame, oleksin ka sulle -Ester- raamatu kotti pannud, aga meil nii suuri plaane algul kahjuks ei olnud. Läksime mööda rannariba, sest praegu on kogu ranna äär läbitav. Kohast, kus läheb Mai randa tee, teine Raekülla, keerasin Mai Kultuurikeskuse poole ja olime tunnistajaiks kuidas endine kultuurihoone ajaloo prügikasti läheb. Premeerisime ennast Mai Selverist ostetud jäätisega ning kulgesime uuele sillale, (mille kohta varsti tuleb hakata Papiniidu sild ütlema, sest uus sild on millalgi sündimas) sealt mööda Jaansoni rada koju. Üllatuseks avastasime et jõe äärest oli meie lemmikputka kadunud. See on see, kui ei satu teatud kohta tihti ja eks see sillakoridori piirang ongi meid sundinud muid radu käima. Kalamehi oli jõgi tulvil, käisin salaja paparatsotamas :) Mi seal ikka, jälle ilus päev õhtus. Eile sai ka umbes 5 km liigutud ning 30 kotti puid kuuri taritud, üksinda, täitsa kahe käega, paras trenn ka paremale õlaliigesele. Ja selle kuuri tarimisega oli kiire, sest auto jõudis kell 16.15 ja kell algas Keskraamatukogus juba kohtumine Mudlumiga. Kest teeb - see jõuab! :) Ahjaa, uus raamat jõudis ka eile hommikul koju 7. veebruar 2024. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Sildid:
Germo,
Jaansoni rada,
kepikõnd,
raamatu sünd,
Vana- Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar