Loetud sai järgmine raamat. Reet Kudu loomingut olen ma eelnevalt ka lugenud, nii raamatuid kui ka artikleid, sest me mõlemad oleme ühe ja sama väljaande kaasautorid. Seega olen antud raamatu tegelase Jaak Asseriga ka juba tuttav ühest eelnevast raamatust, olgugi et "Inglimammides" osaleb see tegelane juba postuumselt. Aga see raamat mulle nii väga ei meeldinud. Kellele milline. Valikut peabki olema ja kõik raamatud on erinevad. Mulle meeldib pigem hoogne ja haarav lugemine, kui selline kus lehekülgede kaupa käib kohaltammuv arutelu ning midagi nagu ei toimukski. Aga suutsin ikka edasi lugeda, kuigi vahepeal mõtlesin et jääbki poolikuks. Ja lõpuosa läks lausa põnevaks, sest teades ja tundes autori käekirja, teadsin, et lool peab mingi puänt olema. Ongi. Ja nüüd on isegi kahju, et lugu lõppes, sest tahaks lugeda edasi, lõpp jäi liiga õhku. Aga ehk ongi autoril plaan meile peategelase eluloost pajatada. Ma loodan vähemalt. Olgu siis mainitud, et peateglaseks on koomikust eesti näitleja, kes saab rolli Lätis, kõrvalrolli ning saab selle rolli eest ka suure tunnustuse. Paralleelselt tööga jookseb vana armastuslugu, mis uuesti lõkkele lööb. Ja nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Romaanis kohtub provintsiteatri naiskoomik Monika Moon taas kunagise noorusarmastuse, lätlase Valdisega. Kohtumine vallandab rea lustakaid ja seikluslikke sündmusi, mis viivad Monika nii naabrite juurde Lätimaale filmivõtetele kui ka totalitaarsesse Usbeki Vabariiki. Ja seda kõike vaid tänu sellele, et näitlejatar koduteatrist just enne pensioniiga vallandatakse ja ta on sunnitud oma elu täielikult muutma. Tallinnas saab ta ajutise ulualuse sõbratar Kelli Keili korteris, sest kunstnik on sõitnud pikemaks ajaks Saksamaale oma vanatädile külla, et armastatu unustada. Seal ootavad Kellit ees kohalike pihtimused, mis unustamise algul veel raskemaks teevad. Mõni õnnetus on aga justkui inglimammide riugas, et inimene ometi kord tõelise armastuse ja kutsumuse viitsiks üles otsida ega oleleks kuni surmatunnini iseennast haletsedes talle sobimatus linnas, ametis või armusuhtes, kust ammu aeg lahkuda. 2. veebruar 2024. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar