Ja alati kui jõuan kodutallu ...

foto: https://sakala.postimees.ee/219138/aja-hamarusse-haihtunud-suurt-ruukle-talu-meenutavad-perenaine-ja-korsten

          JA ALATI KUI JÕUAN KODUTALLU ...

Teetolmu mattunud on vana sara.
Peal lagund vundamenti hingab korsten vaid.
On mälestused uppunud aega ära.
Teel kõnnib lonkav vares, nokib humalaid.

Vaid vana kaevuauk veel itkeb kuival,
ta kõrval lebab nukker võrevoodi kest.
On puud nii vaiki, põõsad vestvad tuimalt.
Ei suuda kõneleda keegi igavest!

Ja alati kui jõuan kodutallu,
Sa astud nõtkeil sammul, pihus rukkilill.
Siis unistan end ära kasesallu,
seal hetki tagasi vaid tiksub ajakell.



19. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma