Neljapäev, 30. jaanuar 2020

Kohustuslikud limerikud

foto: http://www.karamellkids.eu/et/a/ubang-talkie-walkie-polvikud-kala-oranz

 Ausalt öeldes on limerikku päris lustakas kirjutada, kuigi see on suhteliselt raamis kinni luulevorm.

Vikipeedia ütleb: Limerik on inglise päritolu luulevorm. See on viievärsiline naljaka või absurdse sisuga luuletus, kus 3. ja 4. värss on teistest lühemad ning mille riimiskeem on aabba, kusjuures riimitakse mõnd koha- või isikunime.
Limerik on nime saanud arvatavasti Limericki linna järgi.

 Aga mu tänased limerikud on siin:

* * *
Jah, mõnikord ma viskan villast,
just siis kui taarun Pärnu sillal,
et kalad vees ei haigestuks,
et villane neil oleks sukk
seal saapasääres, kasvõi lilla.

 * * 
Mul eile tõusis süda kurku,
kui jõudsin Soome linna - Turku.
Nüüd südametu olen ma,
ei tagasiteed leida saa.
Kuid lõpuks jõudsin ikka Purku ...

* * *
Ma mõtlesin, et läheks ka Kuursaali
ja tõmbaks londi umbe kasvõi maani.
Oh õnnetust, siis avastasin ma,
et läksin Kuuri ilma londita!
Kuid õnneks kohtasin seal Kaera-Jaani!
* * *
Kui armastan, siis ikka täiel rinnal,
on armastus ju Põhjamaades hinnas.
Mis sest, et kopikaid mul iialgi ei jagu.
Mis sest, et nälgimisest paistes on mu magu.
Mul kolmeraudne igaks juhuks vinnas.
.

30. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar