neljapäev, 11. oktoober 2018

Jaansoni rada 130. päev



  No ma lihtsalt ei suutnud täna enam kodus istuda. Esmaspäeval liikusin jalgsi Hambapolikliinikusse ja koju, aga teisipäeva ja kolmapäeva olin kodune, kirjatööd on palju, aga ma ei suuda paigal olla, tahan liikuda. Nii pakkisingi ennast täna kenasti sisse, võtsin Germo ühes ja läksime rajale kepikõndima. Väike juubel ka, 130. päev rajal, juhuu!

 Imestasin et väismust ega mõnda lihaskrapmi ei tekkinud, pole ju saanud viimasel ajal palju liikuda. Kuidagi väga kerge oli astuda ja võibolla oleks astunud ka rohkem kui 6 km, aga no seened, va tegelased, jäid lihtsalt rajale ette. No tegelikult kui arvestada seenemetsas liikumist siis tuli ehk isegi pikem teekond, aga see selleks.

 Viimase pooleteist kuuga olen ma 2,3 kg juurde võtnud, aga liikumine ongi edu pant ja kui ikka oled kodune siis need kilod tulevad. Aga isegi pesu panen kodus kuivama ükshaaval, et saaks liikuda, isegi sokid jõuavad ükshaaval pesurestile. Õues ju enam kuivatada ei saa. Kuid ma ei ole üldse mures. Tegelikult kevadest saati on kaal seisnud või kõikunud paari kilo kaupa, aga mu pekimass on lihasteks läinud. Need lihased on tegelikult koledad, aga parem ikka kui pekk. Pekki on mul ka muidugi veel ohtralt, aga mul pole kusagile kiiret, iga asi omal ajal. Enesetunne on hea ja see on kõige tähtsam. Kummaline on pigem see et kodustel päevadel väsin ära ja teen nn iluund, eile ja üleeile tegin. Täna olen reibas ja ei mingit väsimust. Liikumine ja värske õhk on parimad. Jah, ma panin õlasalli ümber lõua sest hammaste kohad (kus kohast esmaspäeval need välja tõmmati) on koledad, üks lausa mädane. Aga võtsin kanepiseerumi uuesti kasutusele ja tundub, et nende puhul see toimib. Usun et ma ei teinud endale täna rajal liiga.

 Seened jäid jah teepeale, nii noppisingi Germo seljakotti ühe tõmmuriisika, ühe kaseriisika, porgandiriisikaid, habe- ehk kreemriisikaid, männiriisikaid, tammeriisikaid ja kukeseeni. Kukeseened olid küll pisikesed ja neid oli vähe, panin kogu kupatuse keema ja soolasin sisse. Taas üks ports kastematerjali olemas.

 Kurb oli vaadata kuidas jõepromenaad laguneb, alles see ehitati, aga ilmselt on vesi liiga teinud. Loodan, et see kohake parandatakse. Samas oli kena näha et sõudeklubi ehitamine edeneb, tegin salaja ühe klõpsu ka.

 Ilm oli müstiliselt ilus ja soe. Rajale minnes saatis meid udu, kuid vahepeal tuli päike ka välja, fotod jäid müstilised. Ilus on meie Pärnu.

Olge mõnusad!
võrratu!
promenaad lauguneb...
valus...
tänav, pink ja puu....
ehitavad uut sõudeklubi...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
saak...
potis
purgis...


11.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar