Esmaspäeval leidsin ühe armsa kirja oma facebooki postkastist. Kuna ma väga armastan luulet ning luuletan ka ise, siis mis saab ikka rohkem rõõmu teha kui üks luuletaja tahab teisele oma raamatut kinkida. Pealegi olen Mari-Liis Müüsepa luulega ka veidi kursis, kuna ta on seda avaldanud minu loodud (9 aastat tagasi!) luuleklubis "Ahjusoe luule."
Olen meeldivalt üllatunud ja sain väga võimsa luuleelamuse. Ausalt. Mari-Liis on väga hea noorluuletaja!
Doris Kareva "järelsõna" raamatu tagakaanel ütleb kõik. Ma lisaksin siia juurde veel selle, et Mari-Liis (poetessina)ei ole alles kujunemas, vaid juba on kujunenud, sest ta oskab luua ülivõimsaid ja "elusaid" kujundid, mis on luules väga vajalikud. Autor mitte ei loo vaid portsu kujundeid vaid oskab hästi nendest ka tervikut luua ning eriti tugevad on tema luuletuste lõpupuändid. Ma naudin sajaga, sest väga paljud noorautorid kipuvad luuletuse lõpetamata jätma.
Kõik tundub väga originaalne, ei midagi klišeelikku ja ega ta ei plagieeri ka midagi ega kedagi.
Lihtsuses peitub alati võlu. Üks luulenäide.
HARMOONIAD
mõni asi
sobib lihtsalt
nii kuradi hästi kokku
pähklid ja õlu
õhtud ja valu
mina ja vein
sina ja ei
* * * *
Perfektne! Loob sellise meeleolu nagu oleks ise veininautleja, nagu tunneks autori (luule) valu endas...ja isegi sööks peotäie pähkleid ja limpsaks mahedat õlut peale. Nämm.
Kui peotäis pähkleid kuluks eelneva luuletuse juurde siis peotäie kive ma siiski viskaksin raamatu toimetaja kapsaaeda, aga kapsastest hakkaks kahju...See on ka ainus asi mille kallal ma noriksin (ja mitte vähe!). Olgugi et tänapäeval on luuletoimetamisele antud mõnes mõttes vabad käed, on siin palju konarusi, lausa komistuskive. Jah, luulet on kordi raskem toimetada kui proosatekste, aga luuletoimetaja peab ise ka (lisaks kõigele) jagama luule olemust, suutma välja tuua selle mida autor öelda tahab. Toimetaja ja autori vahel peaks käima tõsine koostöö. Autor lihtsat ei tarvitse omi vigu näha, sest ta on luuletuses "liiga sees." Ma ei oska küll öelda kas antud raamatu autor ja toimetaja tegid aktiivset koostööd, aga ma soovitan autoril alati lasta "toimetatud" tekst (kasvõi korrektuuri mõttes) mõnedel oma "kirjaoskajaist" tuttavatel üle lugeda. /mina lasen alati, kuigi mõni täheviga kipub ikka sisse lipsama/.
Nii on osad luuletused täiesti toimetamata. Ei saa nii, et luuletuse esimene pool on riimiluule ja tagumine pool vabavärrs või koguni proosaluule. Sellised luuletused vajaks tõsist toimetamist. Neid on ka väga raske (kui mitte öelda võimatu) lugeda. Kaob rütm, kaob riim, kaob mõte...Ja kui kasutada luuletuses kirjavahemärke siis ikka olgu need kogu luuletuses, mitte nii nagu järgmises....Aga õnneks on selles luuletuses hingamisruumi (salmide vahed!), mis on ka tähtis. Luuletus iseenesest on hea, aga toimetamata...
Näide:
EESTLANE ARMASTAB VAIKIDES
kui sa oled eestlane
siis armastad vaikides
imetled vaatad kaugelt kedagi
mõtled tema juba on alles midagi
aga tunnistada seda
vaevu iseendalegi julged
võib-olla küla jaanitulel kord aastas kui kulged
koju jõudes õnnest õhetad, jess-
senise elu ilusaim päev!
proovid ikka teinekord
avada maailmale
oma soojemat külge
ja just siis kui arvad
et see välja tulema hakkab
kuuled jutte et oled ülbe
ühega suhtled juba mõnda aega
kes on täitsa normaalse inimese moega
hea rääkida ilmast
Eesti Laulu finaalist
kord ettevaatlikult ka rahast
teda kui tänaval näed
võib juhtuda et ei peitugi sa prügikastide taha
kui kallistate
siis on see erakordne ja põnev
mis siis et tema kohta
võiksid tegelikult öelda "minu parim sõber"
pimekohtingul
kaks tundi kellegagi istud vaikides koos
ja pärast lahkumist
väga ei mäleta
kas ikka head aega ütlesid
aga noh isegi kui ei
siis kõige tähtsam on siiski see
et sa nõnda öelda mõtlesid
PS. Antud luultuse esimene pool on nii rütmikas et kisub lausa räppima aga teine pool on täiesti teisest "puust" luuletus. Sõnumid ja mõtted on Mari-Liisil paigas, aga luuležanrite määratlusega võiks natuke tegelda. Kuid jah, kui autor ise ei näe seda või ei tea, siis on vaja toimetajat kes seda "maailma" tunneb.
/Olen jah võibolla oma (k)arvustustega natuke kriitiline, aga olen aus ja kirjutan nii nagu ma asja näen, sest toimetamat luule lihtsalt kriibib nii palju hinge et mul hakkab lausa valus! Sorry!/
Raamat on kompaktne, ilus ja lihtne, loetav kõigile. Ja ma olen üliõnnelik et nüüd on mu eriliste raamatute kogus üks armas raamat juures. Igal juhul on tegu väga tugeva luuletajanatuuriga, andeka ja laia silmaringiga inimesega kellel on mida maailmale öelda.
Aitäh, aitäh, aitäh!
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
PARADOKSID
Mari-Liis Müürsepp on luuletusi kirjutanud üsna mitmetel teemadel.
Esindatud on armastusluule, ühiskonnakriitiline pool, isamaaarmastus jpm. Ka selles kogumikus on erinevad teemad esindatud. Kogumik jaguneb 8 osaks: Ma olen naine, Ära luuletajaga ela, Armastuse ahistus, Elajate maailm, Kodanike keskelt, Su pinda ei hinda ma iga päev, Eesti, Üksmeele üksus ning Tugevale.
Esindatud on armastusluule, ühiskonnakriitiline pool, isamaaarmastus jpm. Ka selles kogumikus on erinevad teemad esindatud. Kogumik jaguneb 8 osaks: Ma olen naine, Ära luuletajaga ela, Armastuse ahistus, Elajate maailm, Kodanike keskelt, Su pinda ei hinda ma iga päev, Eesti, Üksmeele üksus ning Tugevale.
| ISBN | 9789949581696 | ||
|---|---|---|---|
| Ilmumisaasta | 2018 | ||
| Keel | eestikeelne | ||
| Formaat | Pehmekaaneline | ||
| Lehekülgi | 88 lk | ||
| Mõõt | 200x130x5 (mm) | ||
| Kirjastus | HEA TEGU | ||
| Lisamise aeg: | 10.09.2018 |
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 19.10
|
Ja armsale Mari-Liisile suured tänud !!! Fotod:
 |
| a! |
 |
| Aitäääh! :) |
18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar